Ülikoolide leiutised taotlevad rekordarvu patente
Kuna iga leiutisega võib tulevikus teenida miljoneid kroone ning mitte kõik eelmisel aastal esitatud patenditaotlused pole siiani saanud patendikaitset, ei kipu TTÜ tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde peaspetsialist Mart Enn Koppel ja Tartu ülikooli tehnikainstituudi direktor Erik Puura kergitama saladuskatet leiutistelt, mis ootavad veel eelmisest aastast patendiametis patenditunnistust.
Tartu ülikooli patendiportfellis on praegu üksteist patenti, kuid kohe-kohe lisandub neid veel mitu. Suurim patendiportfell kuulub ülikoolidest TTÜ-le, kus praegu on küll arvel samuti kümmekond patenti, aga patenditaotlustega kokku on neid üle viiekümne.
Mõlema ülikooli kulutused intellektuaalse omandi kaitsele ehk patentide taotlemisele ja nende jõushoidmisele küünivad praegu aastas miljoni ja pooleteist miljoni krooni kanti, kusjuures veel paari aasta eest saadi hakkama paarisaja tuhande krooniga.
Mart Enn Koppeli selgitusel pole esmase patendi taotlemine iseenesest eriti kallis, kuid patentide jõushoidmine paljudes maailma riikides või ka rahvusvahelise patendi taotlemine ja jõushoidmine maksavad ülikoolile sadu tuhandeid kroone.
Seepärast tuleb ülikoolidel iga leiutise puhul eraldi otsustada, kas tulevikus on leiutise müügiga võimalik katta selle omandikaitse- ja arenduskulud. Tehnikaülikool on praegu eesmärgiks võtnud taotleda kõige rohkem esmaseid patente ning vähegi perspektiivikate patentide puhul taotletakse ka rahvusvaheline patendikaitse. “Hoolikalt tegutsedes saab olemasolevate patentide tuludega saavutada tasakaalu, mis aitab jõus hoida olemasolevaid patente ja tasuda uute patentidega kaasnevad kulud,” lisas Koppel.
Esialgu on nii TTÜ-s kui ka Tartu ülikoolis patentide taotlemise ja jõushoidmise kulud suuremad kui tulud. Erik Puura sõnul on Tartu ülikoolil patendiportfellis siiski patente, mis annavad uute patentide taotlemisel väikese vabaduse. Näiteks eelmisel aastal lisaks Eesti ja Venemaa patendile Ameerika Ühendriikide patendi pälvinud piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3 (Helluse bakter) patendist saadavad sajad tuhanded, aga mõnedel andmetel ka miljonid kroonid annavad Tartu ülikoolile suurema vabaduse uute patentide taotlemiseks.
Tehnikaülikooli lootused on praegu rajatud tänapäevaste päikeseelementide tootmisele. Õppeasutuse potentsiaali selles valdkonnas peaks näitama seegi, et ülikoolis on kaks teadlaste rühma, kes tegelevad senisest odavamate, vastupidavamate ja efektiivsemate päikesepatareide leiutamisega.
Kuid mitte vaid päikeseelementide loojad ei kanna tehnikaülikooli patendiportfellis märget “tulevikulootus”, sest panused miljonite teenimiseks on pandud ka uuele Alzheimeri tõve ravimile. Tallinna tehnikaülikooli professori Peep Palumaa eestvedamisel loodava ravimi turg oleks terve maailm ning Koppeli arvates on keeruline öelda, kumb patent suudaks tulevikus ülikoolile rohkem raha sisse tuua.
“Kuid meie elektroonikuid, kes tegutsevad biomeditsiinivaldkonnas, ei maksa ka maha kanda. See on väga suure potentsiaaliga valdkond,” lisas Koppel.
Kokku taotlesid eestlased patendiameti andmeil möödunud aastal Eestis 44 patenti, millest kõrgeima väärtusega ehk rahvusvahelisi patente oli 26. 2006. aastal taotleti Eestis vaid 11 rahvusvahelist patenti.
Luufiksaator ja Helluse bakter
Ülikoolide viimaste aastate tulusamad leiutised Helluse bakter, luufiksaator ja päikeseelemendid aitavad järgmistel aastatel tõenäoliselt teenida miljoneid kroone nii nende leiutiste autoritel kui ka koolidel.
Seni on avalikkuses enim räägitud Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlaste (Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Marika Mikelsaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp) grupi väljatöötatud piimhappebakteri suurest potentsiaalist. Möödunud aastal lisandus Tartu ülikooli patendiportfelli teinegi maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlaste (Vladimir Andrianov, Aleks Lenzner, Tiit Haviko) poolt välja töötatud luufiksaatori Euroopa patent.
Koostöös Suurbritannia ettevõtjatega võib leiutis juba lähiaastatel tavakasutusse jõuda. Vladimir Andrianov on varem rääkinud, et seni vaid loomadel katsetatud luufiksaator aitab vähendada teatud luumurdude kokkukasvamisaega mitme nädala võrra.
Tallinna tehnikaülikooli patendiportfellis on aga kaks patenti, mis on seotud päikeseelementide uue põlvkonnaga. Kooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan Andres Öpik on varem ajakirjanduses öelnud, et materjaliteaduste instituudi teadlased on teinud päikeseelementide tehnoloogias revolutsiooni. Päikeseelemente saab tulevikus kasutada näiteks vee soojendamiseks või majade kütmiseks.
