„Näeme tendentsi, et iga MTÜ võtab ette ja nimetab ainevõistluse olümpiaadiks — nii tekib segadus,” selgitas TÜ teaduskooli — mille üks ülesandeid on andekatele õpilastele koolituse ja riiklike olümpiaadide korraldamine — direktor Viire Sepp. Kuigi ainevõistluste korraldamine on tema sõnul ainult tervitatav, ei ole need ometigi tasemelt ühesugused ja nii mõnegi puhul on olümpiaadi tiitli kasutamine liiast, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sepp tõi näiteks, et mõne „olümpiaadi” puhul kutsutakse kõik asjast huvitatud õpilased kohe lõppvooru ja seal selgitataksegi paarikümne osaleja seast võitja. „Samal ajal on matemaatika-, keemia-, füüsika- ja teiste traditsiooniliste ainete olümpiaadidel tuhandeid osalejaid,” ütles Sepp. „Peaks olema ühtne alus, et kellelgi ei tekiks kahtlusi kvaliteedis. Ka olümpiamängudele ei saa igaüks.” Samuti tahab teaduskool vältida olümpiaade, mille žüriisse kuuluvad aineõpetajad, kes on ise õpilasi juhendanud.

Ka Tallinna ülikool (TLÜ) lubab vastu võtta koolilõpetajad, kes on saanud üleriigilistel olümpiaadidel 1.-6. koha, ja nii saab tasuta koha igal aastal kümmekond noort. TLÜ vastuvõtuspetsialisti Merit Paisti sõnul järgitakse järgmisest aastast TÜ koostatud olümpiaadide nimekirja.

Paisti sõnul on tagasi saadetud eelkõige välismaalt hangitud olümpiaaditulemustega tulijaid. Näiteks on tulnud tagasi saata tudengikandidaate, kes on käinud vene keele „olümpiaadil”, kuhu Baltimaade õpilased on kutsutud luuletusi kirjutama. „Vene keel on selline, et väga lihtne on seda üritust rahvusvaheliseks nimetada,” nentis Paist.