Uusima kahtlustuse järgi võttis Edgar Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses. See on uus Savisaart puudutav kriminaalasi, aga Savisaare tegusid puudutab veel pärit mitu uurimist.

Šveitsi raha

Üks neist on nn Šveitsi raha kriminaalasi. Kaitsepolitsei alustas 3. veebruaril 2011 kriminaalmenetlust Savisaare tegevuse suhtes, kahtlustades teda rahapesus.

Ühes Savisaarega seotud Šveitsi fondis oli kunagi hoiul suurem summa raha, vähemasti 655 000 eurot. Osa sellest liigutas Savisaar 2009. aastal Eestisse, sest tal oli vaja maksta Vilja Savisaar-Toomastile lahutuse eest suurem summa raha, aga Eestis polnud tal piisavalt likviidseid vahendeid selle jaoks.

Eesti võimud märkasid raha liikumist ja hakkasid võimalikku rahapesu uurima. Savisaar omakorda proovis uurimist takistada, kaevates nii Šveitsi kui Eesti kohtutesse kõik prokuratuuri sammud, mida oli võimalik kohtusse kaevata.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder kommenteeris peale uudise väljatulemist, et kriminaalasi on küll algatatud Savisaare tegevuse uurimiseks, aga kahtlustatavaks pole Savisaart selles asjas tunnistatud. See kriminaalasi kestab endiselt, seda pole lõpetatud, aga selle kohta pole ka mingeid uusi andmeid avalikustatud.

Lähemalt saab Šveitsi raha asjast lugeda sellest artiklist: Kas jutt hiigelhonorarist on Savisaare katse päästa end kriminaalasjast?

2013. aasta valimiste rahastamine

Natuke kaugemale on jõudnud erakondade rahastamise järelvalve komisjoni (ERJK) menetlus, mis puudutab 2013. aasta Tallinna kohalike valimiste rahastamist.

Mitmed keskerakondlased, nende seas Edgar Savisaar, figureerisid tollal prominentselt mitmetel reklaammaterjalidel, mille maksis kinni Tallinna linnavalitsus. Paljudele linnakodanikele tundus see Keskerakonna kampaania kinnimaksmisena Tallinna maksumaksja raha eest, mistõttu ERJK hakkas seda uurima.

ERJK leidis, et Savisaar kulutas tõesti linna raha enese eksponeerimiseks ja tegi talle ettekirjutuse linnale tagasi maksta 113 000 eurot. Savisaar kaebas otsuse edasi, aga Tallinna halduskohus jättis ettekirjutuse muutmata. Savisaar kaebas selle otsuse edasi ringkonnakohtusse, mille otsust veel pole.

Must raha Venemaalt

Venemaalt raha küsimine kohtusse ei jõudnud, sest kuritegu tõkestati enne selle toimepanemist. 2010. aastal küsis Savisaar Venemaa raudteejuht Vladimir Jakuninilt 1,5 miljonit eurot erakonna valimiskampaania jaoks.

"Prokuratuuri hinnangul puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks Keskerakonnale võimaliku raha küsimise osas, kuna teadaolevate andmete kohaselt tõkestas kaitsepolitseiamet selle tegevuse enne, kui see jõudis karistatava kuriteokatse staadiumisse," ütles tollal riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai.