ÜLEVAADE: Erinevad Euroopa abipaketid
EFSF (European Financial Stability Facility) on eraõiguslik juriidiline isik, mille omanikud on euroala liikmesriigid. EFSFist võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike (euroala liikmesriikide) antud garantiisid. EFSFi poolt välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot ja EFSF lõpetab tegevuse 2013. aastal.
Eesti liitus EFSFiga septembri lõpus, meie aktsiate väärtus on umbes 48 000 eurot EFSFi põhikirjas sätestatud aktsiakapitalist (0,26%). Lepingu jõustumisel võtab Eesti kohustuse tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi poolt toetusprogrammide rahastamiseks teostatavate tehingute (võlakirjade emiteerimine, laenude võtmine) põhiosasid. Võttes arvesse EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid võib garantii ulatuda umbes 2,5 miljardi euroni.
Garantiikohustuse tõttu suureneb garantiid andvate riikide võlakoormus. EFSFi turult laenatav raha koos intressidega, mida programmiriigile finantsabi meetmete rahastamiseks kasutatakse, kajastub garantiid andvate riikide võlakoormuses vastavalt kohendatud koormuses osalemise võtmele, mis Eesti puhul on 0,28%. Seega kajastuvad Eesti liitumise järel toetusprogrammide alusel EFSFi poolt laenatavad summad proportsionaalselt ka meie võlakoormuses.
ESM on Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid ning millel on 700 miljardi euro suurune omakapital sealhulgas sisse makstud kapitali 80 miljardit eurot. ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab ESM finantsturult. ESM alustab praeguste kavade kohaselt tegevust 2013. aastal ja ESMi poolt välja antavate laenude kogumaht on 500 miljardit eurot.
ESMi kui rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemise leping vajab riigikogus ratifitseerimist. Paralleelselt sellega peaks toimuma ka EL aluslepingu muudatuse ratifitseerimine, millega euroalariikide toetusmehhanism võimaldatakse. Mehhanism peab käivituma 1. juulist 2013 ning soov on, et liikmesriigid hiljemalt 2012. aasta jooksul oma ratifitseerimisprotseduurid läbi viiksid.
Eesti osaluse suuruseks ESM-is on 0,186%, mis on meile järgnevaks 12-aastaks ning veel Slovakkiale, Sloveeniale, Küprosele ja Maltale kehtiv tavapärasest Euroopa Keskpanga kapitaliosalusest (0,26%) erandlik osalus meie madalama SKP taseme tõttu.
ESM-i sissemakstava kapitali suurus on 80 miljardit eurot ning see makstakse euroala riikide poolt sisse võrdsetes osades viie aasta jooksul alates 2013. aastast. Eesti jaoks tähendab kokku 148,8 miljonit eurot ehk viite 26,76 miljoni eurost makset.
Riigieelarvestrateegia 2012-2015 võtab reservide ja võlakoormuse prognoosis neid makseid arvesse. Otsus makse teostamiseks reservide või laenu arvelt sõltub konkreetsest olukorrast. Eeldusel, et sissemakse tehtaks likviidsete finantsvarade arvelt, väheneb Eesti reservide tase 2015. aastaks umbes 0,4% SKP-st.
ESM-i poolt välja antud laenud riikide võlakoormas ei kajastu.
EFSM (European Financial Stability Mechanism) on Euroopa Liidu nõukogu määrusega loodud võimalus anda euroala liikmesriikidele Euroopa Liidu eelarve tagatisel laenu majandusreformide toetamiseks. EFSMi kaudu välja antavate laenude kogumaht on 60 miljardit eurot. EFSMi osalisteks on oma Euroopa Liidu liikmelisuse kaudu kõik 27 ELi liikmesriiki.
Kreeka laenumehhanism, mis põhineb Kreeka ja euroalasse 2010. aasta mais kuulunud liikmesriikide (v.a. Slovakkia, alates 2010 lõpust on välja arvatud ka Iirimaa) vahelistel kahepoolsetel laenudel. Kreekale antavate kahepoolsete laenude kogumaht on 80 miljardit eurot. Sellele lisandub veel 30 miljardit eurot IMF-i poolt. Laenud kuuluvad tingimuste täitmisel välja maksmisele kuni 2013. aasta juunini. Eesti selles ei osale.
