Muuseum on huvitatud Lennusadamas või selle ümbruses töötanud ja elanud inimeste mälestustest, mis puudutavad sadamas asuvaid vesilennukite angaare ja kõrvalhooneid. „Lennusadam rajati pea sada aastat tagasi ja eri aegadel on selle piirkonnaga kokku puutunud palju inimesi. Nende mälestustest oleks meil palju abi Lennusadama lugude varamu koostamisel, mis saab osaks uue muuseumi ekspositsioonist,“ ütles meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

Peale selle kogub muuseum ka Eesti allveelaevadega Lembit ja Kalev seotud teavet, nagu näiteks andmed laevade meeskonda kuulunud inimestest või nende järeltulijatest, laevadel teeninud inimeste mälestused ja laevade pildid.

Kolmandaks võib meremuuseumi teavitada ka merendusega seotud ajaloolistest esemetest. „Kellel on kodus midagi põnevat, mis võiks kuuluda järgmisel aastal valmiva Lennusadama külastuskompleksi ekspositsiooni, võtku samuti meremuuseumiga ühendust,“ rääkis Urmas Dresen. Ta palus esemeid mitte kohale tuua, vaid esmalt muuseumile helistada või kirjutada. Seejärel korraldab muuseum lugude üleskirjutamise või esemete transpordi.

Meremuuseumiga saab ühendust telefonil 6411 408, e-posti aadressil info@meremuuseum.ee või aadressil Pikk 70, 10133 Tallinn.

Unikaalsed ehitised taastatakse

Lennusadamas asuvad aastatel 1916-1917 ehitatud haruldased koorikbetoonangaarid, mis olid mõeldud mahutama tolleaegseid suurimaid vesilennukeid. 1920-1930 aastatel tegutses nendes Eesti kaitseväe lennusalk. Hiljem toimetas Lennusadamas sadama abilaevastik ja Balti laevastiku ehitusvalitsus. Pärast 1989. aastat kuulus Lennusadam erinevatele omanikele, kuni see läks 2006. aastal lõplikult tagasi riigi omandusse.

2011. aastal avab meremuuseum Lennusadamas külastuskeskuse, millest saab muuseumi teatel "üks suuremaid ja atraktiivsemaid meremuuseume kogu Põhja-Euroopas". Selles tutvustatakse Eesti merenduse ja meretehnika ajalugu ning erinevaid eksponaate nagu allveelaev Lembit, puujaht „Haili“, suured rannakaitsekahurid, elusuuruses vesilennuk ja mitmed teised veesõidukid.