Ülekaalukas osa eestlastest ei oska ujuda ja koolis kohustuslik 25 meetrit ei ole piisav
Augustist oktoobrini toimusid üle Eesti koolitused, kus laste ujumise algõpetuse juhendajatele õpetatakse, kuidas lapsi ujuma õpetada. Eelmise aasta lõpus kultuuriministeeriumi poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa ujumisõpetajatest vajab laste ujumisõppe tundide paremaks läbiviimiseks temaatilist koolitust ning tunneb puudust metoodilistest materjalidest, teatas päästeamet.
Ujumise algõpetus on kooliprogrammi üks kohustuslik osa, mis hetkel seab ujumisõpetajatele kohustuse õpetada lapsed ujudes läbima vähemalt 25-meetrise distantsi. Kuna nimetatud oskus pole ei rahvusvaheliste, ega ka kohalike ujumisekspertide hinnangul piisav, on päästeamet, Eesti ujumisliit ja Eesti vetelpääste selts võtnud südameasjaks tuua Norra eeskujul kooli õppekavasse uus programm, mis võimaldaks laste ujumisõppe taset tõsta.
Selleks, et ujumistunde läbi viivad õpetajad paremini ette valmistada korraldati sügisel 19 praktilist koolitust enam kui 400-le ujumise algõpetuse õpetajale.
Hea ujumisoskuse poolest eestimaalased hiilata ei saa. Hästi oskab meist ujuda vaid umbes 30%, üldse ei oska ujuda ligi 15% ja ülejäänud saavad vees kuidagi hakkama, kuid see oskus pole piisav. Heaks ujumisoskuseks saab lugeda 200-meetrise distantsi ujudes, ilma puhkamiseta läbimist ja sealjuures veepinnal püsimise ning vees edukalt hakkamasaamise oskust. Selleks, et Eesti elanike ujumisoskust parandada, tuleb ujumisõppele olulist rõhku panna juba lapsepõlves. Pealekasvava põlvkonna ujuma õpetamise võtmesõna on koolis toimuvad ujumistunnid, mis tuleb sisustada nii, et selle läbinud laps oskaks hästi ujuda.
Käesoleva aasta alguses viidi Eesti erinevates koolides läbi ujumisharjutused, milles osales kokku ligi 4000 last vanuses 8-11 ja mille raames koguti andmeid laste ujumisoskuse kohta. Ujumisharjutustele olid kaasatud õpilased nendest koolidest, kus olid toimunud kohustusliku ujumise algõpetuse tunnid. Harjutuspäevadel selgus, et vaatamata läbitud ujumistundidest ei osanud 9% harjutusel osalenud lastest ujuda ning 46% laste ujumisoskust võis pidada ebapiisavaks. Ujumisharjutustel hinnati laste erinevaid hakkamasaamise oskusi vee keskkonnas, hea ujumisoskuse tagas lapse suutlikkus ujuda puhkepausideta 100 meetrit rinnuli, püsida selili asendis veepinnal 2 minutit ja seejärel ujuda 100 meetrit selili. Nimetatud distantsi läbis edukalt vaid 14% ujumisharjutusel osalenud lastest.
Ujumisõpetajate ettevalmistamine lastele tulemuslikumate ujumistundide läbiviimiseks on üks oluline samm üleüldise ujumisoskuse parendamise suunal. Päästeamet, ujumisliit ja Eesti vetelpääste selts teevad tööd ka selle nimel, et kirjeldatud saaks ujumisoskuse standard ning sellest tulenev uus õppeprogramm jõuaks koolide õppekavasse ja vajalik õpetus laste ujumistundidesse.
