Üleilmne ookeanipäev: maailmameri saab enneolematu kaitsekava

Täna tähistatakse maailmamere päeva. Ligikaudu 97% maailmas olevast veest on meri ja mure selle seisundi pärast süveneb. Kliima muutumisest ja rahvastiku kasvust tingituna on maailmamerel ees keerulised ajad. Usutakse, et kui inimesed mere suhtes oma tegevust ei muuda, on mõnekümne aasta pärast meres prügi rohkem kui kalu.

"Hetkel New Yorgis toimuval ookeanikonverentsil käivad kõrgetasemelised arutelud selle üle, milliste tegevustega maailmamere seisundit parandada. Konverentsi tulemusena valmib maailmamere kaitseks enneolematult mastaapne ja kõiki riike puudutav kaitsekava," vahendas Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Keskkonnaminister Marko Pomerants, kes oli ühtlasi ka konverentsi asepresident, tõi oma eilses pöördumises välja peamised probleemid Eesti vaatenurgast. Pomerantsi sõnul tuleb võidelda saasteainete ja mereprügi vastu senisest agressiivsemalt, vältida inimese tervisele ohtlike saasteainete sattumist kaladesse ja seeläbi meie söögilauale.

Lisaks tuleb valmis olla merevee taseme tõusuks, temperatuuri kasvuks ning hapnikusisalduse vähenemiseks vees. „Me oleme Läänemere ääres tegutsedes õppinud palju, teame, mis on halb ja proovime olukorda parandada. Seda teadmist tahame ja peame jagama ka teiste riikidega, eeskätt maailmameres olevate väiksemate saareriikidega, mis meres toimuvate muutuste tõttu on suurimas ohus,“ lisas Pomerants.

Ookeani seisundi kaitseks valmib konverentsi tulemusena kõikide riikide nimel ühine kokkulepe konkreetsete meetmete rakendamiseks. See sisaldab loetelu sellistest tegevustest, mida kõik riigid peaksid tegema ning üleskutset abi andmiseks nondele riikidele, kelle võimalused merekeskkonna seisundi parandamiseks kliimamuutuste ja muude ülemaailmsete probleemide leviku tõttu on piiratud.

ÜRO korraldatav maailmamere kestliku arengu konverents on esmakordne, sest varasemalt pole selleks ülemaailmseid eesmärke kehtestatud ja maailmamere olukorra parandamiseks sellises mastaabis midagi tehtud.