Uued akadeemikud valitakse kolmes teadussuunas — humanitaarteadused, loodusteadused ja meditsiin ning tehnika ja informaatika. Kõige rohkem, kaheksa teadlast pürib akadeemikuks just viimasel alal, ülejäänud kahes suunas on võrdselt neli kandidaati. Noorim kandidaat on 40-aastane, vanimad 60 aastat vanad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Akadeemikud valitakse TA suurkogul. Valituks saab see kandidaat, kes kogub vähemalt kaks kolmandikku suurkogul kohalviibivate akadeemikute häältest. Olulisim valikukriteerium on teaduspublikatsioonide arv, ulatus ja prestiiž, näiteks avaldamise koha tunnustatus.

Vastavalt akadeemikute valimise reglemendile, peab TA hääletustulemused avalikustama hiljemalt kahe nädala jooksul pärast salajast hääletamist, seega selguvad kolme uue akadeemiku nimed pisut enne jõule.

Vastavalt Eesti TA seadusele võivad TA liikmeskonna moodustada 60 akadeemikut, kuuluvus liikmeskonda on eluaegne. Akadeemikuks saab valida ainult Eesti kodanikke ja akadeemikuks esitamise õigused on Eesti teadusasutustel, -liitudel, samuti loomeliitudel ja -seltsidel ning akadeemikutel enestel.

Iga kandidaat teeb oma osakonnas ettekande, millele järgnevad põhjalikud arutelud. Kandidatuuri arutelu tulemusena selgitakse välja osakonna kandidaat.


Teaduste akadeemia akadeemikute kandidaadid

•• Humanitaarteadused

Jüri Allik, Toomas Karjahärm, Jüri Talvet, Jaan Undusk

•• Loodusteadused ja meditsiin

Jaanus Harro, Mati Karelson, Martin Zobel, Eero Vasar

•• Tehnika- ja informaatikateadused

Ahto Buldas, Jakob Kübarsepp, Andres Metspalu, Mart Min, Ago Samoson, Tarmo Soomere, Tarmo Uustalu, Andres Öpik