"Kui kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on ligi 36 protsenti, siis üksi elavate pensionäride puhul on see määr kaks korda kõrgem ehk ligi 74 protsenti, sellepärast on just nemad nii oluliseks sihtgrupiks, keda toetada," ütles Kokk.

Kokk täpsustas, et toetust makstakse oktoobrikuus ning õigus toetusele on isikul, kes rahvastikuregistri andmetel elab üksi jooksva aasta 1. aprillist kuni 30.septembrini. „Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil, siis eelnõu mõttes ei loeta sel kalendriaastal teda üksi elavaks pensionäriks. Lisaks on seatud tingimuseks, et 2017. aastal on üksi elava eaka inimese pension on alla 470 euro kuus. Sellest summast suurema pensioni saamisel kaotab isik õiguse pensionäritoetuse saamisele,“ ütles ta.

Tema sõnul on seaduseelnõus ettenähtud erisus pensionäridele, kellele pakutakse ööpäevaringset hooldusteenust. „Selle kohaselt loetakse üksi elavaks pensionäriks ka sellist isikut, kellele osutatakse eelnimetatud ajavahemikul ööpäevaringset hooldusteenust. See tähendab, et suurenenud hooldusvajaduse tõttu ning oma parima toimetuleku tagamiseks tuleb tal elada väljaspool oma kodu. Nii on näiteks õigus saada toetust mõlemal abikaasal juhul, kui üks või mõlemad neist viibivad samal ajal kas samas või erinevas hoolekandeasutuses. Sama kehtib ka eestkostetavatele ja eeskostjatele,“ kommenteeris ta eelnõud.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2015. aastal ligi 85 000 üksi elavat vanaduspensionäri. Kokku on selleks eraldatud riigieelarvest 10 miljonit eurot.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. „Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sh osalise koormusega,“ ütles Kokk.

115 eurot pensionäritoetust saadakse otse kätte, ega maksustata tulumaksuga ning makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.