„Üks Bush puha,” võtab SL Õhtuleht oma seisukoha juba pealkirjas kokku. „Selge on see, et eluolu Eestis ei sõltu kuigi suurel määral sellest, kes valitakse Ühendriikide uueks presidendiks.” Märksa enam usub SL Õhtuleht Eesti saatuse sõltuvat Venemaa ja ka Ukraina suunavõttudest.

SL Õhtuleht märgib, et kui ka USA presidendiks oleks valitud Kerry, ei oleks Eestigi jaoks aktuaalse Iraagi sõja lõpetamist oodata olnud. Pelgalt Bushi väljavahetamine ei oleks niikuinii toonud muudatusi, mida ootab Eesti ja ka kogu maailm.

„,Kui polariseerunud Eesti elas üle Arnold Rüütli võidu presidendivalimistel, siis ammugi elab maailm üle Bushi tagasivalimise,” tähendab SL Õhtuleht.

Eesti Päevaleht nendib, et juhi roll ajaloole pole muidugi tähtsusetu. „Aga sellegipoolest oli lootuste panek uue presidendi valimisele ja sedamööda ka lootus olukorra kiirele paranemisele Iraagis, USA ja Euroopa suhetes ning majandusvallas vale.”

Päevaleht lisab, et kui enamik valimas käinud ameeriklasi on arvamusel, et Bush on väärt jätkama, siis see ainsana lähebki arvesse. Aga loota ja soovida ju võib. „Näiteks lihtsalt õnne presidendile ning seda, et ta püüaks kinni bin Ladeni ja peataks terrori, kindlustaks lõpuks rahu Iraagis ja lööks alla naftahinna.”

George W. Bushi tagasivalimine USA presidendiks võib raskendada Eesti välispoliitilisi valikuid, ent ei pruugi seda teha, kirjutab Postimees. Ei ole kahtlust, et Bushi administratsioon jätkab senist välis- ja kaitsepoliitikat, aga USA edasise poliitika käekiri olla ei pruugi siiski olla täpselt seesama — sest palju sõltub ka muudest asjaoludest kui USA presidendivalimised.

Postimees ei pea tõenäoliseks, et USA järgmise nelja aasta jooksul teadlikult veel sõda alustab, nagu läks Afganistani ja Iraagiga. „Kui Iraagi olukord stabiliseerub ja riik suudab maailmale näidata samme normaliseerumise suunas, on lootust ka USA ja Euroopa suhete paranemisele,” usub Postimees. Suuri muudatusi USA välis- ja kaitsepoliitikas aga igal juhul oodata ei ole.