Ukraina kriis lõhestab Keskerakonda
Ukraina kriis on Keskerakonnas lõkkele puhunud sisekired, aga lõhe ei jookse puhtalt rahvuseid pidi, pigem on Keskerakond lõhestunud Ukraina uue valitsuse pooldajateks ja selle kriitikuteks. Kolmandad keskerakondlased ei taha Ukrainast aga midagi teada ja räägivad kõigest muust peale selle.
Sel nädalal pani Tallinna linnavolikogu opositsioonisaadikuid imestama kaks asja. Esiteks ei tulnud teisipäeval toimunud Tallinna linnapea Edgar Savisaare umbusaldamisele Keskerakonna liikmed kohale. "Kui möödunud korral Mihhail Kõlvarti umbusaldust arutades Keskerakond rääkis sellest, et oma kohalolekuga nad näitavad usaldust abilinnapea suhtes, siis Edgar Savisaare umbusalduse puhul nad seda miskipärast ei teinud," kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni liige Martin Kukk.
Veel suuremat imestust tekitas teade, et 3. aprillile planeeritud linnavolikogu istung jääb ära, sest olevat liiga vähe punkte, mida arutada. Selle otsuse põhjuseid ei osanud linnavolikogu opositsioonisaadikud isegi oletada. Küll märkis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Lauri Laats, et Keskerakonna fraktsioonis on näha rahulolematust linnavalitsuse tegevusega, eriti Ukrainat puudutavates küsimustes.
Toetada Ukrainat või mitte?
19. märtsil võttis linnavalitsus abilinnapea Eha Võrgu juhtimisel teadmiseks IRLi fraktsiooni esitatud linnavolikogu otsuse eelnõu pealkirjaga "Avaldus Ukraina valitsuse, riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Linnavalitsus oli seisukohal, et välispoliitiliste avalduste tegemine on riigielu küsimus ja toetas seetõttu riigikogu selles küsimuses 5. märtsil 2014 tehtud avaldust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Linnavalitsust juhtis Võrk, sest Savisaar oli parasjagu Moskvas kõnet pidamas.
See riigikogu avaldus lõhestas Keskerakonna juba parlamendis. Eelnõu algatajate seas olid ka keskerakondlased Olga Sõtnik, Mailis Reps, Jüri Ratas, Aivar Riisalu, Kadri Simson ja Enn Eesmaa. Kui läks aga hääletamiseks, siis väga paljud keskerakondlased ei hääletanud, Mihhail Stalnuhhin hääletas vastu.
Pärast linnavalitsuse seisukohta peab IRLi eelnõu Ukraina toetuseks minema linnavolikogusse otsustamiseks. Linnavolikogu liige Riina Solman (IRL) kartis, et Keskerakond üritab nende toetusavalduse eelnõu maha hääletada või tundmatuseni muuta, hääletades sinna sisse hoopis Keskerakonnale sobivaid punkte, mis puudutavad näiteks Ukraina rahutustes kannatada saanute abistamist, kustutades sellega eelnõu tegeliku sisu. "Tegelikult ei välista üks teist, toetusavaldus on kohane kui ka praktiline abi," kommenteeris Solman.
IRLi fraktsiooni esimehe Eerik-Niiles Krossi sõnul arutatakse IRLi eelnõu, kui linnavolikogu esimees Toomas Vitsut (KE) suvatseb volikogu kokku kutsuda. Ta pidas võimalikuks, et volikogu istung 3. aprillil jäeti ära just Ukraina teema edasi lükkamiseks.
Solmanile tundus, et atmosfäär linnavolikogu istungitel on läinud viimastel nädalatel väga sõjakaks. Lisaks Andrei Birovile, kes mitu istungit järjest süüdistas Eesti meediat linnapea mittemõistmises, nimetades muuhulgas Savisaart möödaminnes ka peaministriks, paistsid erilise sõjakusega silma vanemad Keskerakonna fraktsiooni kuuluvad Eesti härrasmehed.
Stalnuhhin, Kõlvart, Toom
Ukraina kriis taaselustas mõned lõhed Keskerakonnas, mis olid seal juba varem. Keskerakonna toetus tuleb praegu peamiselt venekeelsetelt inimestelt, see tõstab erakonna sees palju hääli toovate, aga üsna radikaalselt meelestatud Mihhail Kõlvarti, Mihhail Stalnuhhini ja Yana Toomi olulisust. Just erakonna seest tuleva survega seletavad paljud Edgar Savisaare järjest venemeelsemaid avaldusi.
Ukraina küsimuses ei jookse aga lõhe mitte rahvuseid, vaid Ukraina uude valitsusse suhtumise küsimust pidi. Üheks Venemaa tegevuse ja ka Edgar Savisaare sõnavõttude kõige teravamaks kriitikuks on olnud Keskerakonna riigikogu liige Olga Sõtnik, keda on toetanud rida teisi poliitikuid.
Teiselt poolt on ka rida eestlastest keskerakondlasi kriitilised nii Ukraina uue valitsuse kui selle keskerakondlastest toetajate suhtes.
Oluline erinevus on ka riigikogu ja Tallinna linnavolikogu fraktsiooni vahel. Riigikogus on Keskerakonnal elukutselised poliitikud, kes mõistavad, et Keskerakonnal on lisaks vene valijatele vaja ka toetust eestlaste seas ja kes seetõttu väldivad liiga kaugele minemist. Rahvustevaheline konflikt on nende hinnangul kõige hullem, mis Keskerakonnaga juhtuda võib.
Lõpuks otsustab Savisaar
Kohalikel valimistel proovis aga Keskerakond lüüa võimalikult pika valimisnimekirjaga, kandidaatide puhul peeti esmatähtsaks lojaalsust, et nad ei hüppaks üle. Nii võis juhtuda, et Keskerakonna fraktsiooni sattus ka inimesi, kelle tausta Keskerakond väga hästi ei tundnud ja kelle käitumist sellise emotsionaalse teema puhul nagu Ukraina on neil raske ennustada.
Vahepeal Ukraina teemal lõhestavate avaldustega esinenud Savisaar on tagasi tõmmanud ja ajutiselt ka pildilt kadunud. Seni, kuni tema veel erakonda juhib, suudab ta seda koos hoida, sest tema autoriteeti tunnistavad ka kõige radikaalsemad venelased. Savisaare tervis pole aga hea ja kui ta ühel päeva tervise pärast kõrvale astub, võivad lõhed Keskerakonnas teravneda. Ei Kadri Simson ega Jüri Ratas pole lihtsalt erakonnas samasugused autoriteedid nagu Savisaar on.
Samal ajal siseheitlustega Ukraina teemal pidid Simson, Ratas ja co vaatama, kuidas nende eakaaslased Reformierakonnas ja Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas uut valitsust moodustavad. Seni, kuni Keskerakonnas on jäme ots Savisaare ja radikaalsete venelaste käes, pole neil mingit lootust valitsusse saada ja nad teavad seda.
