Uimastisõltlasi hakatakse uue hooga ravima
Põhjus, miks suur osa narkomaane abi ei otsi, seisneb enamasti motivatsiooni puudumises, samal põhjusel jäetakse ravi ka sageli pooleli. TAI projekti raames kavatsetakse uimastisõltlaste ja HIV-sse nakatunutega rakendada juhtumikorraldust, mis tähendab, et narkomaanile tehakse vajalikud sotsiaalsed teenused kergelt kättesaadavaks ja jälgitakse, et ta need ka läbi teeks.
„Narkomaanidel on tavaliselt ka mitmeid lisaprobleeme, tuberkuloosihaige uimastisõltlane peab näiteks kõigepealt vabanema kopsuhaigusest, alles seejärel hakatakse ravima sõltuvust,” selgitas TAI töötaja Aljona Kurbatova.
Kurbatova hinnangul on esialgu juhtumikorralduse eesmärgiks enam kui sajale spetsialistile koolituse tegemine ja ravikeskuste võrgu loomine, et oleks võimalik suunata narkomaanid eri asutustesse ja kontrollida, kas nad ka kohale jõuavad.
„Pikemas perspektiivis võiks saavutada seisu, kus igal tugiisikut vajaval sõltlasel vastav inimene ka olemas oleks,” selgitas Kurbatova ja lisas, et peale riikliku abi tuleb arendada ka eneseabivõrgustikke, mis on praegu Eestis naaberriikidega võrreldes suhtelises madalseisus. Süstivate narkomaanidega tegelevatel aidsiennetajatel on juhtumikorraldusest TAI-st natukene erinev arusaam.
„TAI nägemus on meditsiiniasutuse keskne, loodetakse, et haigla juures tegutsev juhtumikorraldaja suudab organiseerida kogu ravi- ja rehabilitatsiooni protsessi, kuigi see tegelikult nii ei ole,” ütles aidsiennetaja Nelli Kalikova.
„Haiglatöötaja saab korraldada vaid nende inimeste ravi, kes sinna ise abi saamiseks pöörduvad, kuid suurem osa abivajajatest seda ei tee ja satuvad arsti vaatevälja alles siis, kui on juba liiga hilja,” ütles ta. „Juhtumikorraldaja peaks olema inimene, kes jälgib narkomaani läbi terve ravimisprotsessi, alates sellest, kui ta leitakse tänavalt, ning lõpetades sellega, kui ta on naasnud tavalisse ellu.”
Tõhusamaks narkomaanide ravi jälgimiseks lõid sotsiaalministeerium, tervise arengu instituut ja Eesti psühhiaatrite selts umbes aasta tagasi elektroonilise registri, mille kaudu loodetakse ravil olevaid patsiente jälgida. Sellised registrid on juba pikka aega toiminud enam-vähem kõigis Euroopa Liidu riikides, Eesti andmekogu on loodud Hollandi eeskujul.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on andmekogu vaja tervishoiu korraldamise aspektist, sest see võimaldab jälgida suundumusi ja muutusi raviteenuste kasutamises ning vastavalt sellele planeerida teenuseid ja vajaminevaid ressursse. Projekti on vaja ka teadustööde tegemiseks.
Praegu on andmekokku registreeritud 445 ravil olevat inimest, kokku on teatisi olnud 611, kuid osa inimesi on ravi ka katkestanud. Ligi 70% andmekogusse registreeritutest on olnud 20–29-aastased noored (noorim 13, vanim 48), üle poole ravi alustanutest (58%) elas Ida-Virumaal, 41% Tallinnas ja Harjumaal.
