“On äärmiselt kahetsusväärne, et paljud Eesti juhtpoliitikud ei mõista kaasava demokraatia ning ühiskondliku kokkuleppe olemust ja vajalikkust tänases sotsiaalselt lõhestunud Eestis ning peavad seda koguni põhiseadusväliseks riigiõiguslikuks nonsensiks,” teatasid EMÜ esinduskogu kaasesimehed Kristina Mänd ja Ülo Siivelt BNS-ile.

Nad viitasid reformierakondlasest endise justiitsministri Märt Raski sõnadele 8. augusti Postimehes selle kohta, et leppe sihtasutusel ei saa olla õigust jälgida, kas ja kuidas on valitsus ja riigikogu lepet täitnud.

“Seetõttu peab EMÜ esinduskogu vajalikuks pöörduda õiguskantsleri poole, kes hindaks ühiskondliku kokkuleppe vastavust põhiseadusele,” lisasid kaasesimehed.

Samal ajal nentisid nad, et 7. augustil avalikustatud kokkuleppe esialgne projekt on üldsõnaline ning vajab osapoolte ja avalikkuse tõsist panust leppele sisu andmisel.

Ka pole senine töö ühiskondliku kokkuleppeni jõudmiseks nende hinnangul olnud piisavalt avalik ning on toonud kaasa kodanikuühenduste ja rahva skeptilise suhtumise tehtavasse.

“On loomulik, et kokkuleppe väljatöötamine toimub avalikult, kaasates selleks ühiskondliku kokkuleppe memorandumile allakirjutanud osapooli ja avalikkust,” teatasid Mänd ja Siivelt. “Peame vajalikuks, et ühiskondliku kokkuleppe eelnõule oleks lisatud dokumendi koostajate nimed.”

EMÜ esinduskogu kaasesimehed lisasid, et kuigi riigikogu kiitis Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist heaks pool aastat tagasi, pole valitsus astunud reaalseid samme selle elluviimiseks.

EMÜ on Eesti mittetulundusühenduste pidevalt töötav kõigile avatud koostöövorm mittetulundussektori ja kodanikuühiskonna teemade käsitlemiseks ning avaliku ja ärisektoriga suhete arendamiseks. Esinduskogu esindab mittetulundussektori seisukohti EMÜ suurkogude vahelisel ajal.