Ühisavaldus: kõrgharidusreform tuleb edasi lükata
"Hetkel ei taga reformikava seda, et tudengid saavad tulevikus pühenduda õpingutele ja perede rahaline koormus väheneb. Selle asemel on oht, et väheneb hoopis vähemkindlustatud noorte ligipääs kõrgharidusele," seisab avalduses.
Demokraatlikus ühiskonnas on ulatuslike reformide tegemisel äärmiselt oluline kaasata ja reaalselt arvestada asjasse puutuvaid huvirühmi. Hoolimata mitmete poliitikute vastupidistest väidetest, ei ole
seda kõrgharidusreformi eelnõu puhul tehtud. Kuigi sarnaseid ettepanekuid on teinud mitu huvirühma, on neid ikkagi ignoreeritud. "Sellist praktikat ei saa nimetada tasakaalupunkti leidmiseks, nagu väidavad poliitikad, pigem on tegu reformi pealesurumisega."
Reformikava tuleks koostada terviklikuna ja teisi sellesse reformi puutuvaid eelnõusid menetleda koos. Tasuta õppe kehtestamine koos kõrgendatud nõuetega tudengeile ei saa tuua head, kui selle kõrval pole korralikku tudengite tugisüsteemi koos vajaduspõhiste õppetoetusteta. Hetkel tahab riigikogu vastu võtta ühe seaduse, jättes arvestamata selleks vajalike õppetoetuste ulatust ja suurust.
"Palume riigikogul olla nõudlikum ka valitsuse suhtes, kes pole siiani suutnud esitada õppetoetuste eelnõu, kuigi haridusminister lubas seda juba eelmise aasta sügiseks. Peaminister rõhutas sel nädalal valitsuse pressikonverentsil, et tudengite õppetoetuste fond peaks lähematel aastatel kasvama kahekordseks. Samas möönis ta, et raha selleks pole veel leitud. See seab aga tugevalt kahtluse alla, et kõrgharidusreform saavutab lubatud eesmärgid.
Kutsume riigikogu üles kõrgharidusreformi eelnõu lõpphääletust edasi lükkama, kuni parlamendi kultuurikomisjon on jõudnud põhimõtteliselt läbi arutada tudengite õppetoetuste süsteemi muutmise, seisab Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu ühisavalduses.
