Lahingud Narva piirkonnas algasid 1. veebruaril 1944, kui Leningradi alt taganesid sinna Saksa armeegrupi Nord väosad. Lahinguis osalesid aktiivselt ka Saksa armees võidelnud Eesti mobiliseeritud ja vabatahtlikud, samuti teistest Euroopa maadest pärit vabatahtlikud.

Alates 25. juulist 1944 oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule, mille füüsiline asend oli strateegiliselt väga oluline. Esimene rünnak toimus 26. juulil 1944 ja rünnakud kestsid vahetpidamata kuni 12. augustini.

Wikipedia andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja kaks brigaadi - kokku 160 000-170 000 meest ja üle 200 tanki. Nõukogude ajaloo andmetel maeti Sinimägede ühishauda 12 000 punaarmeelast, aga sedagi pärast 19. septembrit, kui langenuid matma hakati. Hilisemate juurdematmistega on see arv kasvanud 22 000 punaarmeelasele.

Väiksed polnud ka eestlaste, samuti taanlaste, flaamide ja norrakate kaotused - umbes 10 000 meest, neist umbes 2500 eestlast. Neile lisanduvad teadmata kadunud või Punaarmee kätte läinud kaevikutes hukkunud.