Tütre õppesõit tõi Rakvere meerile väärteomenetluse
Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles Delfile, et teisipäeva õhtul kell 20.30 sõitis linnavalitsuse hoovist välja Toyota Avensis ja tegi vasakpööret, kuid ei tulnud manöövriga toime ja sõitis lumevalli.
„Politsei läks asja uurima ja siis selguski, et autos oli linnapea ning roolis oli juhtimisõiguseta tütarlaps,“ rääkis Rist. Tema sõnul olid mõlemad kained.
Politsei algatas juhtunu suhtes väärteomenetluse. „Tütre suhtes juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest ja linnapea suhtes selle seest, et ta lubas juhtimisõiguseta isiku sõiduki rooli,“ rääkis Rist. „Praegu on neile koostatud protokollid, menetlus kestab, eks hiljem selgub ka karistus.“
Õnnetu asjaolude kokkulangemine
Jaadla rääkis Delfile, et tegemist on õnnetu asjaolude kokkulangemisega.
„Üritasin enne eksamipäeva lapsele veel kinnisel territooriumil natuke õpetust anda, aga ei hinnanud asjaolusid õigesti,“ rääkis ta. „Pahatahtlikku käitumist ei olnud. See oli eelkõige soov sisendada tütrele enne eksamit kindlust. See oli minu viga, ma oleks hoovist väljasõidul ise pidanud rooli istuma.“
„Kahetsen, et asjad nii läksid,“ sõnas ta ja märkis, et oleks võinud ka kiirmenetlusega kohapeal leppida, aga politsei arvas, et mõistlik on lihtmenetlus. Kuna 1996. aastast juhilube omaval meeril eelnevaid rikkumisi enda sõnul pole, loodab ta pääseda miinimumtrahviga. Kui trahv makstud, lubatakse ka tütar eksamile.
Jaadla kirjeldas, et linnavalitsuse hoovist välja sõites jäi auto teele risti. „Lumehanged on iga tee servas, me jäime tee serva ja auto jäi risti,“ selgitas meer. „Politsei sõitis juhuslikult mööda ja viisakalt pidas kinni ja küsis, kas saab aidata.“
Veel teinegi menetlus
Jaadlale on see juba teine seadusega pahuksisse minek selle aasta jooksul. Aasta alguses esitati talle kahtlustus korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses, mille sisu on seotud 2007. aastal Rakvere linna poolt läbi viidud riigihankega.
Täpsemaid kommentaare ei saa prokuratuur praeguses kriminaalmenetluse staadiumis veel anda, kuna see võiks kahjustada menetluse huve.
Kui kahtlustus leiab eeluurimisel kinnitust, siis saadetakse kriminaalasi kohtusse. Seadus näeb sellise teo eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase karistuse.
Jaadla sõnul on tegemist formaaljuriidilise küsimusega.
„Kahju tekitatud ei ole, see on tõestamise ja vastulausete küsimus,“ rääkis Jaadla. „Kuidagi ebaõnn on selle aasta algus, ma ei tunne, et oleks midagi halba teinud. Need on inimlikud asjad, mis igaühega võivad juhtuda.“
„Mul on südametunnistus rahulik, et midagi halba ei ole ma toime pannud, kõik on headest kavatsustes lähtuvalt,“ lausus Jaadla.
