Turulistele ei meeldi toiduameti “kapsasõda”
Ametnikud viitavad kahe aasta vanusele toiduseaduse muudatusele ja nõuavad, et kodus toidu valmistanud müüja peab oma tegevusest teavitama järelevalveasutust ehk end registreerima.
„Registreerimist nõuab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus,” selgitas toiduameti spetsialist Katrin Valgma. Ta lisas, et eramus toidu valmistamisel ei pruugita kasutada hügieenilisi meetodeid või vahendeid ja esineb saastumise oht. „Me ei taha kedagi turgudelt ära koristada, kuid soovime, et saaksime registreeritud tootjaid vajaduse korral kontrollida,” tõi ta seose registreerimise ja kapsa kvaliteedi vahele.
Toiduamet väidab, et nad on saanud kaebusi turgudel müüdava kauba halva kvaliteedi kohta. Siiski puudub neil statistika, kui palju on pretensioone hapukapsa ja hapukurgi kohta.
„Jutt halvast kvaliteedist ei vasta tõele, ma pole kuulnud ühestki inimesest, kes oleks saanud turukaubast mürgituse. Pigem on just turg koht, kus kehtib avalik ostjate kontroll ja seal viletsat kaupa müüa ei saa,” väitis 15 aastat Rakvere turu omanikuna tegutsev Oleg Gross.
„Tõenäoliselt on tegemist mõne koondamishirmus ametniku ülipüüdlikkusega, mis aga laiemas plaanis viib Eesti rahvusliku toidu ja kultuuri hävitamiseni. Majanduslanguse ajal, mil enesele ise elatist hankivaid pensionäre tuleks igati toetada, neid hoopis kiusatakse,” lisas Gross.
Hapukapsasõda on jõudnud otsaga ka riigikokku. Maaelukomisjon võtab toiduseaduse uuesti jutuks järgmisel nädalal. „Praegused absurdsed tõlgendused on vaja läbi arutada,” ütles komisjoni juht sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas.
