Turtola: Laidoner ja Päts loobusid suveräänsusest

Soome ajaloolane Martti Turtola kinnitab oma uues Eesti ajaloo teemalises raamatus, et Eestil ei olnud 1940. aastal vähimatki kavatsust Nõukogude Liidule relvastatud vastupanu osutada.

Vastupidi, kindral Johan Laidoner ja president Konstantin Päts otsustasid Turtola väitel juba 1939. aastal, et N Liiduga on vaja teha igakülgset koostööd, kirjutab Eesti Päevaleht.

Turtola rõhutab 18. märtsil Soomes ilmuvas raamatus, et vältimaks “inim- ning materiaalseid kaotusi” olid Laidoner ja Päts valmis loobuma osast Eesti suveräänsusest. “Nad ei soovinud Eesti NSV-d, aga Saksamaa rünnaku korral oleksid Eesti väed hakanud võitlema sakslaste vastu koos N Liidu vägedega,” väidab Turtola telefonitsi oma kodust Tuusulas.

Turtola hinnangul uskusid Laidoner ja Päts viimase hetkeni, et nende valitud tee oli ainuke mõistlik. “Seetõttu olid nad Talvesõja puhkedes väga vihased Soome peale, kes oma kangekaelsusega “õigelt kursilt” kõrvale kaldus.”

Laidoner tõotas veel 1939. aasta kevadel peetud kõnedes, et Eesti võitleb oma vabaduse eest ka üksi jäetuna ning ülekaaluka vastasega. Miks kindral oma veendumusest taganes, on Turtolale ebaselge. “Ma ei leidnud selleks ühest põhjust. On võimalik, et Molotovi-Ribbentropi paktist heidutatud Laidoner kaotas 1939–1940 oma usu Eesti kaitseväkke — nähes, kuidas osa Eesti ohvitsere hakkas tegema lähedast koostööd N Liiduga.”

Raamatu “Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi häving 1930–1940” eestikeelset versiooni Maimu Bergi tõlkes lubab autor aprilliks-maiks.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines