Kaupmehed usuvad, et kui väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud turistid saaksid Eestis tehtud ostudelt käibemaksu tagasi naaberriikidega sarnastel alustel, tooks see enam tööd nii siinsetele turismiettevõtetele kui ka jaemüüjatele, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Käibemaksutagastusega müügi piirmäär on liiga kõrge. Meie ettepanek on, et see peaks olema 600–1000 krooni,” ütles Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai. „Kindlasti soodustab piirmäära alandamine turistide ostusid, see omakorda aitab elavdada jaemüüki ja nii suureneb muude maksude laekumine riigile.”
Riigikogus esimese lugemise läbinud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu järgi ongi piirmäära langust oodata, kuid mitte kaupmeeste loodetud ulatuses. Nimelt soovib rahandusministeerium piiri jaanuarist langetada 2000 kroonini.
Ministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla märkis, et toetab ettevõtjate mõtet piirmäära alandada. „Alammäära vähendamine 1000 kroonini või veel madalamaks oleks siiski ennatlik samm,” arvas ta.
Uusküla selgitas, et ei tohi liialt tõsta maksu- ja tolliameti töökoormust. Kuigi kolmapäeva õhtul pani Moskva rongi ootajail mõte leebematest maksutagastusreeglitest silmad särama, ei olnud nad kindlad, et see üksi turismi edendaks. Moskvalane Valeri Volkov ütles, et peamine mure on viisa. „Eesti konsulaadis on alati väga palju rahvast. Kui paari nädalaga ja ilma küllakutseta saaks viisa, siis oleks siin palju rohkem turiste,” sõnas ta.
Ka Irina Volkova sõnul võiks ostudele kehtiv piirmäär olla isegi 3000 krooni. Samuti Moskvast pärit Jelena Lavrentjeva uskus, et maksumuudatus võiks siiski positiivseid arenguid tuua. „Olen 99 protsenti nõus, et see võib olukorda muuta,” leidis ta.
Kaupmeeste liidu ja käibemaksutagastusi korraldava Global Refund Services Estonia mullu sügisel tehtud uuringu järgi võiksid Eestit külastavad turistid tax-free ostude piirmäära alanemisel 650—750 kroonile kasutada võimalust umbes kaks ja pool korda tihemini.
Selle tulemusel maksaks riik turistidele käibemaksu tagasi 2,2 miljonit krooni rohkem kui 2006. aastal. Lisatehingud suurendaksid 15 miljoni krooni võrra kaupmeeste jaemüüki, millelt omakorda makstaks riigile mitmeid makse.
Neile numbritele toetudes panid organisatsioonid ette, et piirmäära võiks langetada tunduvalt rohkem. Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ütles, et piirmäär võiks ettevõtluse edendamise jaoks olla veelgi madalam, võrdne naaberriikidega.
Rahandusministeerium eelnõu praegu parandada ei kavatse. „Tõenäoliselt tuleme selle teema juurde tagasi ülejärgmisel aastal,” lubas ministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
