Türgis valimisi jälginud Jaak Madison on sealsetest kommetest üllatunud: vägivald ja huvitavad keelud

"Täna lasti maha ühe partei esindaja meie piirkonnas ja nüüd karati mulle ja mu ungarlasest paarimehele kaela, kuna joome õlut. Valmispäeval see keelatud. Kardavad vist, et muidu minnakse täis peaga valima," kirjeldas Türki valimisvaatlejaks saadetud EKRE aseesimees Jaak Madison Twitteris kombeid riigis, kus pühapäeval valiti presidenti ja parlamenti.

Kuigi vaatlejad tuvastasid valimistel hulganisti rikkumisi, on Türgi diktatuuririigiks nimetamine Madisoni sõnul siiski riigile liiga tegemine, „sest sellised võtted on levinud ka paljudes demokraatlikes riikides, sh Keskerakonna valitsetud Tallinnas”.

Eestlastest jälgis Türgi valimisi lisaks Madisonile ka Marianne Mikko. Nad mõlemad olid Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) delegatsioonis. Kokku oli välisvaatlejaid Türgis ametlikult 415.

Türgi valimistel olid tõsised puudused, sh välisvaatlejate liiga väike arv, valitseva partei esindajate domineerimine valimisjaoskondades, vägivald opositsioonikandidaadi vastu ning ebavõrdsed võimalused valimiskampaania tegemiseks valitseva erakonna ja opositsiooniliste parteide vahel. Hoolimata kõigest sellest ei pea Madison Türgi seekordse valimisprotsessi üldiselt ebademokraatlikuks.

Madison märkis, et suuri rikkumisi ta valimisvaatlejana üldiselt ei märganud, aga välisvaatlejate arv oli selleks ka liiga väike, et kõiki rikkumisi näha. "Valitsev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) domineeris valimisjaoskondades, teiste erakondade esindajaid oli nendega võrreldes kordi vähem,” tõdes Madison.

Eestlasel tekkis ühes vaatluspunktis ka väikene verbaalne konflikt kohaliku AKP valimisvaatlejaga, kes tundus olevat seal peamine ülemus, kuigi tegelikult peaks tema roll olema vaikselt jälgida. Madison märkis, et inimene ei mõistnud üldse valimisvaatlejate rolli ning ka valimisjaoskonna ametlik esimees oli seejuures "vaikne nagu kult rukkis" ja põhiline rääkija oli hoopis AKP valimisvaatleja.

„Samas saime vaatlejatena oma töö siiski tehtud ja juhtum läks kirja ka valimisraportisse," ütles Madison. Seega on tema sõnul Türgis piirkondi, kus kontroll tundub olevat hoopis AKP esindajate, mitte valimiskomisjoni käes. Lisaks on märkimist väärt juhtum, kus Madisoni valimispiirkonnas lasti valimisjaoskonnas valimispäeval maha opositsioonierakonna kandidaat koos kahe oma partei töötajaga.

Kuigi AKP kasutas oma võidu kindlustamiseks valimiskampaanias kõiki võimalikke võimalusi, oleks Madisoni sõnul Türgi diktatuuririigiks nimetamine siiski riigile liiga tegemine, „sest sellised võtted on levinud ka paljudes demokraatlikes riikides, sh Keskerakonna valitsetud Tallinnas”. Ka opositsiooni peamine presidendikandidaat Muhammar Ince oli Madisoni sõnul valimistel hästi pildis.

Pühapäevastel valimistel valiti Türgi pikaaegne juht Recep Tayyip Erdoğan uueks viieaastaseks ametiajaks riigi presidendiks. Erdoğan võitis presidendivalimised esimeses voorus.
Türgi riikliku meedia teatel oli Erdoğani toetus, kui loetud oli 99 protsenti häältest, 53 protsenti. Tema lähimat rivaali Muharrem İncet toetas 31 protsenti valijatest.

Erdoğan saab Türgi uue, eelmisel aastal referendumil heaks kiidetud põhiseaduse järgi olulised uued volitused. Sealhulgas hakkab ta otse ametisse nimetama riigiametnikke, ka ministreid ja asepresidente. Ta saab õiguse sekkuda riigi kohtusüsteemi töösse. Tal hakkab olema õigus kuulutada välja eriolukord. Kaob peaministri ametikoht.