"RINGVAATE" VIDEO | Tüpograaf: Eestis on kirjatehnika õpetamisega üle piiri mindud
Tänane Eesti Päevaleht, kirjutas, et kirjatehnika hindamine tekitab lastes stressi ja tõstatas küsimuse, kas lapsed peaksid õppima kirjatehnikat samamoodi nagu me vanaemad ning kas ilukiri on ikka nii oluline?
Teemat jätkas ETV saade "Ringvaade", kus tüpograaf Mart Anderson tõdes, et mall, mida lapsed koolis õpivad, on üle 50 aasta vana. "Tehnika on edasi arenenud, kiri, mida me loeme, ei ole seotud. Väga harva loeme materjalidest kaldkirja. Need vormid, mida me tekstidest loeme, on teistsugused, kui need, mida lapsed kirjutavad," rääkis Anderson.
Ta selgitas, et põhjuseid, miks üldse kirjatehnikat õpetatakse, on mitu. "Me tahame, et laps kirjutaks nagu täiskavanu. Sellel on ka praktiline pool, et kui kaua me kirjutame," sõnas Anderson.
Tüpograaf tõdes, et Eestis on kirjatehnika õpetamisega üle piiri mindud ja märkis, et Soomes on läbi viidud kirjatehnika reform.
Andersoni arvates võiks koolis harjutada erinevate kirjatehnika mudelitega. "Me ei saa inimestele peale pressida kindlat kirjakeelt," ütles tüpograaf, kelle sõnul on oluline ka lause isikupärasus.
"Ringvaate" tarbeks oma käekirja näidanud ajakirjanikel olid üsna sageli tähed omavahel ühendamata. Sidumata tähtede eest võib aga kooliõpilane kehva hinde saada.
Anderson märkis, et seotud tähtedega kirja on keerulisem lugeda kui sidumata tähtedega. Ühtlasi avaldas ta lootust, et peagi viiakse ellu reform, millega kaotatakse kohustus tähti ühe malli järgi siduda ning mis annab võimaluse isikupärasemat käekirja kasutada.
"Pealtnägija" saatejuht Mihkel Kärmas tõdes, et tema käekiri läks käest ära ülikoolis, kui pidi palju käsitsi konspekte tegema. Tema arvates on kahju, et moodne tehnika vähendab käsitsi kirjutamise vajadust. "Vanematel inimest on suurepärane käekiri."
