Juba enne jõule haiglasse viidud mees kirjutati sealt välja alles eile. „Võistlused ise toimusid juba novembri keskel ja nende ajal ma ennast küll halvasti ei tundnud,” rääkis Naarits eile õhtul oma kodus Kosel. Sellest annab märku ka riiuliserval rippuv MM-i kolmandat kohta tähistav medal, kirjutab Eesti Päevaleht.

Pärast ekvaatori ligidal asuvast Togost koju naasmist tekkis mehel peagi palavik ja kõrvavalu. „Kuna ka teised perekonnast olid umbes sellel ajal külmetunud, siis ma sellele eriti suurt tähelepanu ei pööranudki,” lausus Naarits. Olukord läks aga väljakannatamatuks mõni päev enne jõule, kui Naarits koos lastega Tartusse sõitis. „Ühel hetkel ei suutnud enam autoga sõita. Otsa ette tekkis külm higi ning ajas oksendama.”

Enne Paidet asuvasse Kükita Grilli kutsutigi mehele vastu kiirabi, kes ta kohe Paide haiglasse viis. „Seal öeldi küll kohe, et tegemist on malaariaga, ent Mustamäe haigla neuroloogiaosakonda saadeti ikkagi edasi ägeda meningiidi kahtlusega,” jutustas mees. Ka regionaalhaigla arstid ei suhtunud alguses malaaria võimalusse eriti tõsiselt ja üritasid teda ravida eri antibiootikumidega.

Asi päädis sellega, et Naaritsa tervis läks järjest kehvemaks ja ta tuli viia juba intensiivravipalatisse. „Palaviku ja külmavärinate hood käisid paari tunni kaupa ja analüüside tulemused näitasid mitmeid tüsistusi,” meenutas ta ja lisas, et ega ta tegelikult intensiivravipalatis oldud päevadest suurt midagi ei mäletagi.

Lõpuks kinnitas Naaritsalt võetud vereproov siiski malaariat ja seejärel sai ta ka kolmepäevase kange kuuri. Haiglast välja kirjutati mees eile ja nüüd ei tohi ta näiteks vähemalt jaanuari lõpuni trenni teha. Haiglas oldud päevade jooksul kaotas Naarits kaalust kümme kilo. „Arstid ütlevad, et tänu sporditegemisele võin siiski haigusest täielikult taastuda.”

Koos Naaritsaga käis Togos kokku viieliikmeline eestlaste seltskond, ent haigus tabas ainult teda. „Teised võtsid malaariatablette, aga mulle jäi mulje, et enne reisi tehtud süstid vaktsineerisid ka malaaria eest,” selgitas ta.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar selgitas, et Togos on malaaria aasta läbi ohtlik haigus. „Malaarial on erinevad alavormid, ent see härrasmees nakatus just selle kõige rängema vormiga,” ütles Kutsar.

Malaariat iseloomustavad lainetena kulgevad palavikuhood koos tugevate külmavärinatega ja maksakahjustus. „Korraliku ja õigeaegse ravi korral on võimalik, et inimene terveneb täielikult. Kõige halvem variant on aga nakatunu surm.”

Malaariavastast vaktsiini ei ole olemas, kuid ohupiirkondadesse reisijatel soovitatakse teha ravimprofülaktikat.

„Naarits neid ravimeid ei kasutanud, kuid ta oli vaktsineeritud kollapalaviku ning A- ja B-hepatiidi vastu,” lausus Kutsar ja täpsustas, et malaariaravimite kasutamise kohta peaks infot jagama perearst. „Ka tervisekaitseinspektsiooni kodulehel on selgelt välja toodud, et Togo on malaaria riskipiirkond ning seal on kirjas ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused, milliseid konkreetseid ravimeid peaks Togos kasutama.”

Kutsar kinnitas, et inimeselt inimesele malaaria ei levi, nakkus tuleb sääsehammustusest. „Nakatumine oleks ehk võimalik vaid vereülekandega, aga ma olen kindel, et seda Eestis ei juhtu,” lausus ta.

Eelmisel aastal ei registreeritud Eestis mitte ühtegi malaariajuhtu, 2007. aastal esines seda vaid viiel ja 2006. aastal kuuel korral.