Illarionov esines täna Lennart Meri konverentsi paneelis, kus arutati küsimust, mil moel näeb maailma Venemaa president Vladimir Putin.

Illarionovi sõnul iseloomustab Putinit äärmiselt pikk vaade tulevikule ehk pikaaegne planeerimine. "Ei Krimm ega Ukraina kujutanud endast kiiresti ellu viidud tegevusi. Me ei kuula Putinit piisavalt tähelepanelikult, sest näiteks Gruusia sõja ettevalmistamine algas juba 1999. aastal ja Ukraina oma 10-11 aastat tagasi," märkis Illarionov.

"Ütlen kümme või üksteist aastat tagasi, sest see sõltub, millisena võtame Ukraina sõja algusaega. Hübriidsõda Ukraina vastu algas juba 2013. aasta suvel," leidis ta.

Teine Putinit iseloomustav tahk väljendub suhetes teiste riikidega. "Suhetes maailma suurte jõududega nagu USA, ajab Putin taga võrdväärsust," rääkis Illarionov. Kuid tema sõnul väljendub see üpris iseäralikul kujul. Putini meelest on nii, et kui USA hakkab sõdima Afganistanis, siis Venemaal tekib näiteks õigus sõdida Gruusia vastu jne.

Suurte riikide kõrval pole väikeste jaoks Putini maailmas kohta. "Selle kõrval iseloomustab tema maailmanägemust väikeste riikide suveräänsuse täielik eiramine," märkis Illarionov.

Ta lisas, et Putini eesmärgiks on taastada "Jalta-Potsdami" maailm, kus suured riigid nagu Venemaa ja USA siis otsustaksid, mis, kus ja kuidas. Illarionov ütles, et Putin on sellist lahendust ka oma kõnedes USA president Barack Obamale välja pakkunud.