Riigikogus täna peetud apteekide asutamispiirangu kaotamise arutelul kerkis põhiliseks küsimuseks ravimite kättesaadavus maapiirkondades. Saadikud tundsid eelkõige huvi, kas ja kuidas teha nii, et apteegid maalt siiski ei kaoks.

Küsimsustele vastanud õiguskantsler ütles, et teab konkreetset juhtumit, kus vald doteerib proviisorit, kes hoiab üks päev nädalas apteeki lahti. Tederi sõnul on omaette laiem teema see, kas lubada käsimüügiravimeid müüki ka maapoodides. „Meil ollakse väga selle vastu,“ lausus ta, kuid lisas, et maailmas on erinev praktika.

Ka põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sõnul on näiteks Prantsumaal ja Saksamaal lubatud ravimite müük poodides. Maruste ise ei näe põhjust, miks ei võiks ravimid olla maainimesele ravimid kättesaadavad ka kohalikus poes.

Selle peale küsis riigikogu saadik Sven Mikser, kas ravimireklaamid peaksid siis lõppema sõnadega  „Kaebuste püsimisel pea nõu oma perearsti või poemüüjaga!“.

Samuti tunti huvi, kas siis võiks ka teistpidi vaadata, et apteekides võiks müüa saia ja piima.

Riigikogu otsustas täna 38 poolthäälega toetada õiguskantsleri ettepanekut viia ravimiseadus kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsleri ettepaneku vastu hääletas 20 riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1.

Õiguskantsler Indrek Tederi selgituse kohaselt rikuvad ravimiseaduse üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust.

Piirangud on turulukuks ja piiravad majandusvabadust

Õiguskantsleri väitel oli sätete kehtestamise hetkeks apteegiteenuse turul kujunenud olukord, kus linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv järjest vähenes ning teenus polnud kõigile inimestele geograafiliselt kättesaadav.

Sellises olukorras otsustas seadusandja piirata uute apteekide asutamist, mille otseseks tagajärjeks on valdavalt apteegiteenuse osutamise turgude lukkuminek uutele tulijatele.

Apteegiteenuse turu lukustamine toob õiguskantsleri arvates vältimatult kaasa ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ka ravimite hulgimüügi alal, mõjutades seega konkurentsi mitte ainult apteegiteenuse osutamisel, vaid ravimimüügil laiemalt.

Konkurentsiameti ja riigikontrolli analüüsidele tuginedes on selgunud, et olukorras, kus apteegiteenuse järele on nii ehk nii kindel nõudlus, puuduvad turuluku kasutamiseks objektiivsed ja mõjuvad põhjused.

Apteegiteenuse turuluku kaotamine avardaks ravimimüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi turgu haarata ja laiendada, mis aitaks muuta kujunenud olukorda, kus ravimimüügi jae- ja hulgimüügiturge kontrollivad suures osas kaks suurt ettevõtjat.