Tulevik: Eesti sõdur Iraagi kohtus?
Iraagi parlamendis palju madinat tekitanud õigusakt kannab paljutähenduslikku pealkirja — Briti, Austraalia, Rumeenia, Eesti, Salvadori ja NATO vägede Iraagist väljaviimise seadus.
Dokumendi artikkel neli määrab järgmisel aastal neist riikidest pärit ja Iraagis teenivate sõdurite kohtuliku alluvuse. Üldiselt jääks selle pügala järgi kohtuvõim Eesti riigi kätte, kuid juhul kui kaitseväelane paneb oma ülesandeid täites toime tahtliku või suurest hooletusest tingitud kuriteo, hakkaks teo üle kohtupidamine käima Iraagis.
Probleem poleks väga suur, kui Eestis teaks keegi täpselt, mida Iraagi seadused tahtliku kuritöö all silmas peavad. Välisministeerium, kes Iraagiga Eesti vägede staatuse üle kõnelusi peab, jätab vastuseta küsimuse, kas seal majas teatakse täpselt, mida selliseks kuritööks peetakse.
„Eesti eesmärk ja meie sõdurite Iraagis jätkamise eeltingimus on, et nende garantiid peavad olema piisavad Iraagis tegutsemiseks ning selleks on Eesti oma seisukohad Iraagi valitsusele ka edastanud,” libises välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha küsimusest üle. Ta lisas, et Eesti sõdurite täpne kohtualluvus loodetakse reguleerida vägede staatuse lepinguga, mis Viini konventsiooni järgi oleks tähtsam kui Iraagi parlamendi seadus.
Samal ajal on kahtlane oodata, et Iraagi valitsus saab lubada Eestile pehmemaid tingimusi, kui on sealne parlament juba paika pannud. Eesti kaitseväelastel oleks samast seadusest tulenevalt täiesti ohutu ning kohut kartmata võimalik tegutseda vaid baasis.
Juhul kui Iraak oma kohtualluvuse nõudmisest ei loobu, oleks nii poliitikutest kui ka kaitseväe juhtkonnast lubamatu anda neile Iraagis sõjalisi ülesandeid, mis omakorda võiksid isegi kõige väiksema tõenäosusega esile kutsuda süüdistuste menetlemist sealsetes kohtutes. Seega peab küsima, kas Eestil on mõtet saata paariks kuuks uut ja kalli raha eest patrullimiseks treenitud missiooni Iraaki, mille liikmed saaksid kohtuasjade vältimiseks tegelikkuses vaid baasis istuda? Arvatavasti mitte.
Sellegi poolest jääb välisministeerium praegu optimistlikuks ja loodab küsimused läbirääkimistega veel lahendada. „Praeguses läbirääkimiste faasis võib hüpoteesidega mängimine olla väga eksitav,” arvas Luha sellise arutluskäigu peale.
Detsembri keskel lootis välisministeerium, et Iraaki lähetatud ametnike delegatsioonil õnnestub aasta lõpuks panna paika ja heaks kiita Eesti ja Iraagi vahelise vägede staatuse lepingu sisu.
Enne selle lepingu sõlmimist ei saa Eesti sõdurid Iraaki naasta, sest pole selge, mida nad seal teha tohivad. Paraku tuli läbirääkimiste meeskond vahetult enne jõule tühjade kätega tagasi.
”Eesti ootab Iraagi vastust meie esitatud tingimuste osas,” tõdes välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha. Ta avaldas lootust, et vastus võiks nüüd Tallinna jõuda jaanuari esimesel poolel.
See tähendab, et tegelikud läbirääkimised Iraagi valitsusega seisavad alles ees, sest kuigi Bagdadis teatakse Eesti tingimusi, ei teata Tallinnas, mida iraaklased ette panevad. Väga suure tõenäosusega tuleb ametnikel pärast Iraagi vastuse saamist siiski maha istuda, et poolte erinevaid seisukohti lähendada. See omakorda tähendab võimaliku viimase Eesti missiooni Iraaki saatmise täiendavat edasilükkamist.
