Tuhanded lemmikloomad kaotavad kodu
Hüljatud loomade arv suvilate piirkondades kasvab iga aastaga. Sagenenud on soovimatute kassi -ja koera poegade metsa viimine ja sinna jätmine. Ka juhused, kus omanikule üleliigseks muutunud koer on metsa puu külge seotud või mõne talu hoovi visatud, räägivad inimeste julmusest.
Nende kurbade tõsielu faktide põhjuseid tuleb ikka otsida sealt, kus mõtlematult ja liiga kergekäeliselt soetatakse endale lemmikloom.
Sageli võetakse just suveperioodi alguses maakodusse või suvilasse kena kassipoeg, koerakutsikas, küülik või muu lemmikloom. Sügise hakul tundub paljudele loomaomanikele, et vaimustusega võetud lemmik tülikaks ja üleliigseks ning linnakorteri tingimustes raskesti peetavaks. Lemmiklooma soetamine on sedavõrd tähtis otsus, et eelnevalt tuleb väga hoolega kaaluda kõiki oma võimalusi, nii ajalisi kui rahalisi, looma pidamiseks.
Eesti Loomakaitse Selts rõhutab, et lemmiklooma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine ei ole mitte ainult häbiväärne ja taunitav tegu, vaid ka seaduserikkumine, mille puhul võib loomaomanikku karistada kuni 12 000-kroonise rahatrahviga.
Ületamatute takistuste ilmnemisel lemmiklooma pidamisel on omaniku kohustus ise oma loomale uus, vastutustundlik ja sobilik kodu leida või toimetada loom lähimasse kodutute loomade varjupaika loomale uue omaniku leidmiseks.
Kõige äärmisel juhul, kui uue omaniku leidmine või varjupaika viimine on osutunud võimatuks, tuleks viia loom veterinaararsti juurde eutanaasia sooritamiseks, mitte aga hüljata ta vastutustundetult.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub üles inimesi, kes märkavad hüljatud looma, leidma võimalust viia loom ise lähimasse varjupaika või teatame varjupaigale looma asukohast. Looma jätmine saatuse hooleks toob kaasa looma huku sageli piinarikaste haiguste või siis loomavaenulike inimeste käe läbi.
