Tugev magnettorm tõi Eestisse virmalised
“Päris uhke vaatemäng oli küll, jälgisin kuni üheni öösel, rohkem ei jaksanud üleval olla,” lausus Kuressaares haruldast ilmastikunähtust vaadelnud Andres. “Virmalistes olid esindatud kõik spektri värvid, nagu värvimuusika.”
Klimatoloog Ain Kallis ütles Meie Maale, et ööl vastu eilset jälgiti virmalisi mitmel pool Eestis. Lisaks Saaremaale tulid talle vastavad teated ka Põlvast ja Viljandimaalt.
“Öösel oli kena selge ilm ja see tegigi virmaliste nägemise võimalikuks,” lausus Ain Kallis. “Muidu saaks neid Eestis sügisel ja talvel sagedaminigi näha, kuid väga tihti on virmaliste ajal ilm pilves.”
Klimatoloogi kinnitusel oli üleeile tugev geomagnetiline torm, mille tugevus ulatus viie palli skaalal teise astmeni. “Kui on magnettormid, kaasnevad sellega ka virmalised. Hommikuks hakkas tuul vaibuma ja torm kokkuvõttes väga tugev ei olnud. Paar päeva tagasi oli päikesel ilmselt purse, mille osakesed jõudsid maa atmosfääri,” selgitas Ain Kallis. Tema sõnul ei saa virmalisi Eestis väga haruldaseks nimetada, küll aga on haruldane nende nägemine.
“Seda just põhjusel, et ilmad on sügisel ja talvel väga harva selged,” lisas klimatoloog.
Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on päikeselt lähtuvate laetud osakeste ehk päikesetuule kokkupõrked maa atmosfääri osakestega.
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus — päikesetuul.
