Pärnu kolledži üliõpilaste esinduskogu esinaise Heli Kuiki sõnul on kahe päeva jooksul kogunenud juba märkimisväärne hulk väiksemaid ja suuremaid kingitusi. “Oma panuse saavad anda kõik, kes vähegi soovivad, tuleb lihtsalt oma pakk kolledžisse toimetada,” selgitas Pärnu kolledzis sotsiaaltöö korraldust õppiv Kuik.
Humanitaarabi pakke võetakse vastu kuni 6. detsembrini samuti Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Põlvas, Viljandis, Rakveres, Jõgeval ja Raplas.
Tallinnas saab humanitaarabi tuua Vabaharidusliitu Vilmsi 55 ja Kultuurirahva Ülikooli Estonia pst 3/5. Tartus võtab annetusi vastu Vanemuise Selts Pepleri 27, Eesti Rahvamuuseumi Sõprade Selts J. Kuperjanovi 9 ja aadressil Struve 4 asuv Filiae Patriae.
Läänemal kogub kingitusi Krimmi eestlastele Haapsalu Värkstuba Karja 17, Põlvas - Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts Kesk 15, Viljandi linnas — kultuuriselts “Koit” Jakobsoni 18 ja Viljandimaa Naisteliit Posti 20. Viljandimaal Karksi-Nuial on avatud mitmeid punkte, sealhulgas turismiinfokeskuses ja noortetoas.
Rakveres saab kingitusi tuua otse projektijuhi koju Tööstuse 15-5, Rakke vallas -kohalikusse raamatukokku. Jõgevamaa metsaselts ootab annetajaid Kassinurme külas, Põltsamaa Emadeklubi — Põltsamaal Kuperjanovi 12. Raplas tegeleb korjandusega MTÜ Ingliste Arendusselts ning pakke võetakse vastu maavalitsuse infolauas.
Rahvastikuministri büroo ja välisministeerium koostöös Eesti kultuuriseltside ühendusega algatasid heategevusliku jõuluprojekti “Jõulurõõmu jagades” Krimmi eestlastele jõulukingituste ja toetuse kogumiseks. Ettevõtmise patroon on Ingrid Rüütel, ütles ETAle rahvastikuministri büroo projektijuht Piret Laidroo.
Rahvastikuministri koduleheküljel www.rahvastikuminister.ee on olemas liikmete nimekirjad, mille alusel pannakse pakid kokku ja muu asjakohane informatsioon.
Kingipakina on teretulnud kõik asjad ja ained, mis aitavad Krimmi eesti peredel muuta jõuluaega kauniks ja meeldejäävaks. Toiduainetest võivad olla maiustused, kõikvõimlikud toidulisandid, kohv, tee, kakao, suhkur, samuti kuivatatud puuvili, maisihelbed, konservid, hermeetiliselt pakitud juust, tangained, makaronid.
Tarbekaupadest oodatakse jõulutemaatikaga ja Eesti rahvusliku sümboolikaga tooted — küünlaid, kaarte, albumeid, raamatuid, kalendreid, märkmikke, samuti mänguasju ja lauamänge, koolitarbeid, villased sokke, mütse, kindaid, salle, kampsuneid.
Oodatud on ka kasutatud talveriided ja -jalatsid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Soovitud on samuti raamatud, isikliku hügieeni tarbed ja helikassetid Eesti muusikaga.
Esimesed eestlaste saadikud-maakuulajad saabusid Krimmi 1861. aasta kevadel, et tutvuda sealsete elamistingimuste ja võimalustega. See oli vastuseks Venemaa valitsuse kutsele asustada tühjaks jäänud Krimmi stepiosa. Väljarändamine algas 1861. aasta augustis. Esimesed eestlased — ligi 30 perekonda — asusid elama Simferoopoli maakonda ja Bahts^isarai rajooni.
Eestlasi elab paljudes Krimmi linnades ja rajoonides. Vaatamata oma väikesele arvukusele on säilinud mõned kohad, kus eestlased elavad kompaktselt koos nagu seda on Krasnodarka küla Krasnogvardeiski rajoonis oma 54 eesti perekonnaga. Nendes kohtades on ehedal kujul, praktiliselt ilma suurte muutusteta võrreldes XIX sajandiga, säilinud ka eesti keel ja traditsioonid.
