Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga väljendas oma ettekandes pealkirjaga „Hundiseaduste aegu. JOKK“ ametiühingute muret selle pärast, et kriisi ajal oli riigipoolne sotsiaalpartnerite kaasamine pigem formaalne ning mitmete kollektiivsete töösuhete aspektist oluliste otsuste tegemisel jäeti nad sootuks kõrvale.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis oli sotsiaaldialoogi arengutele kriisi ajal hinnanguid andes leebem, leides, et kriis nõudis valulike otsuste tegemist, mille puhul oligi keeruline leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust.

Küll aga on tema hinnangul probleemiks see, et kollektiivsete töösuhete iseloom ja probleemid on avalikus ja erasektoris väga erinevad ning kaaluda tuleks, kas ka streigiregulatsioon võiks olla neis kahes sektoris erinev.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treieri ettekandest jäi kõlama sõnum, et sotsiaalministeeriumi algatatud kollektiivsete töösuhete seaduste ülevaatamise protsessi kaasatakse tihedalt sotsiaalpartnereid ning minevikus tehtud vigu püütakse vältida.

Tänaseks on toimunud juba kaks ühiskohtumist ning kolmas on kavas sel nädalal. Koostöös püütakse jõuda kõikide osapoolte jaoks paremate seadusteni. "Sotsiaalministeeriumi rolliks on õiguskeskkonna loomine, mis toetaks kollektiivsete töösuhete arengut," tõi Thea Treier oma ettekandes välja.

Sama loodab ka ürituse korraldaja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kt. Kerly Espenberg.

"Sotsiaalpartnerid, eelkõige ametiühingute esindajad, on hetkel hiljutiste arengute tõttu, kus nende arvamust kuulda ei võetud ja tehtud kokkulepetest mitmel juhul kinni ei peetud, väga hellad. Usalduse taastamine on suurim väljakutse, mis riigil kollektiivsete töösuhete aspektist vaadatuna lähitulevikus ees seisab. Vaid nii on võimalik liikuda edasi üheskoos ning olen veendunud, et teisiti kui ühekoos pole võimalik edasi minna."