Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske saatis 29. oktoobril ja 4. novembril Tartu Ülikooli kliinikumile ja Põhja-Eesti regionaalhaiglale kirja, milles kohustatakse sihtasutusi töökohtade arvu kärpima, et riigi valitsemise mahtu vähendada. Kirjades teatab Priske, et PERH-il tuleks kärpida 80 ja TÜ kliinikumil 85 teenistuskohta.

TÜ kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur saatis seepeale reedel järelepärimise õiguskantsler Ülle Madisele, et saada hinnang, kas ministeeriumil on üldse õigus kliinikumile töökohtade kärpimise käsk anda.

„Kliinikum ei taju ennast osana riigi valitsemisaparaadist. Nimetatud kärpenõue on tekitanud laialdast avalikku ažiotaaži, mis tipnes riigi poolt riigihalduse ministri Arto Aasa poolt avalikus meedias esitatud ähvardusega korrale kutsuda neid, kes keelduvad kärbetest eelarve kaudu, ilmselt siis haigekassa eelarve vähendamise teel,“ kirjutas Siigur.

Siigur selgitas, et SA Tartu Ülikooli kliinikum on Eesti riigi, Tartu Ülikooli ja Tartu linna poolt asutatud sihtasutus, mille tegevusalaks on ravi-, õppe- ja teadustöö. Kliinikumi rahastatakse läbi Eesti haigekassa tervishoiuteenuste müügi alusel. Nii palus Siigur kliinikumi nimel õiguskantslerilt vastust kahele küsimusele: kas TÜ kliinikumi saab käsitleda osana valitsemissektorist ja kas sotsiaalministeeriumi koondamiskäsul on õiguslik alus.

Oma kirjades haiglatele kirjutas sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, et töötajate arvu vähendamist arvestatakse perioodi 1. juuni 2015 kuni 31. mai 2016 kohta. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kärpe koguarv on kirja järgi 235 teenistuskohta ehk 2,1 protsenti 11 179 teenistuskohast.

„Mõistame, et töötajate arvu vähendamine eeldab põhimõttelisi töökorralduse muudatusi ülesannete täitmises ja tervishoiuteenuste osutamises. Kindlasti ei tohi kärbe puudutada meditsiinipersonali ega toimuda tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse arvel,“ lausus Priske. „Oleme veendunud, et haiglate nõukogud ja juhatused on valmis kaasa mõtlema ja panustama ning on üheskoos võimelised leidma nutikaid lahendusi töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks. Samuti tuleks jätkuvalt analüüsida tugiteenuste era- või kolmandale sektorile delegeerimise võimalusi.“

Priske rõhutas, et eesmärk ei ole töötajate arvu mehaaniliselt kärpida, vaid inimeste arvu vähenemine saab toimuda sisuliste ümberkorralduste tulemusena. Ta lisas, et ka valitsus jätkab sisuliste reformide temaatikaga kevadel riigi eelarvestrateegia ja sügisel riigieelarve koostamise protsessi raames.