TÜ kliinikum: Eestis haigestub esmakordsesse insulti ühe aasta jooksul umbes 4000 inimest

Tartu ülikooli kliinikumi kodulehel on lühike kirjeldus insuldi tekkimise põhjustest ning haiguse olemusest. Kirjelduses seisab, et esimesed nädalad on haiguse juures kõige kriitilisemad ning selle aja jooksul sureb ligikaudu 30 protsenti haigestunutest.

"Kui ajukahjustus on väga suur või haarab elutähtsaid keskusi ajus, võib haige surra. Esimeste nädalate jooksul sureb ligikaudu 30 protsenti haigetest, need on eelkõige raskemad haiged. Peale ägeda faasi möödumist insult otseselt eluiga ei lühenda. Insuldile on iseloomulik osaline iseeneslik paranemine, mis on kõige kiirem kohe haigestumise järel. Konkreetse ataki puhul halvenemist ei teki, kuid võimalik on insuldi kordumine (samade või erinevate kahjustusnähtudega)," selgitab kliinikum haiguse kulgu.

Insuldi tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest.

Kliinikum teatab, et Eestis haigestub esmakordsesse insulti ühe aasta jooksul umbes 4000 inimest. 55-64-aastaste hulgas haigestub esmasesse insulti iga aasta jooksul iga kahesajas, 65-74-aastaste hulgas iga sajakahekümne viies, 75-84-aastaste hulgas iga viiekümnes ja üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene.

Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kliinikumi teatel kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi. Seega tuleks haigestumise vältimiseks kontrollida regulaarselt oma vererõhku, vältida suitsetamist, olla kehaliselt aktiivne ning toituda tervislikult.

Laupäeval sai abikaasaga tuttavate juures viibides insuldi kaitseminister Mart Laar. Ministeeriumi teatel on Laari seisund stabiilne ning mees viibib haiglas arstide hoole all.