Hägusloogikal põhinev prognoosimudel võimaldab jääolude muutumist ette ennustada järgmiseks 48 tunniks, mida saab sama veebirakenduse vahendusel jälgida. Laeva jäätakistus muutub suurtes piirides ja selle prognoosiga arvestamine võimaldab olulisel määral säästa kütust, hinnanguliselt kuni 30-40% ja muuta talvist laevaliiklust jääs sujuvamaks ning ohutumaks.

Kuigi tänavune talv on pehme, on meres siiski jääd ja Tallinna Tehnikaülikooli mereteadlased saavad uurida jääolude mõju laevaliiklusele. Nüüdseks juba ligi kahe kuu vältel on saanud uuringuid teha Pärnu lahes, kus on kaardistatud jää ulatust ning merejää erinevaid tüüpe. TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadlased vanemteadur Tarmo Kõutsi juhtimisel kasutavad andmete kogumiseks ja analüüsimiseks nii satelliite, radariandmeid kui ka droone, millelt on salvestatud ka video Veeteede Ameti jäälõhkuja tööst Pärnu lahes, 18.veebruaril 2016.

Meresüsteemide Instituudi teadlaste uuringud toimuvad Bonus inno projekti HARDCORE’i raames: töötatakse välja meetodid mereradari andmete kasutamiseks info saamiseks jääolude, lainetuse aga ka näiteks õlireostuse kohta radari tööpiirkonnas. Rahvusvahelise projekti raames on spetsiaalsed radari digitaliseerijad paigaldatud Soome, Poola ja Eesti rannikul olevatele radaritele. Eesti puhul on uurimispiirkonnaks väga intensiivse laevaliiklusega Tallinna laht. Sama projekti raames uuritakse jääolusid 29. veebruarist kuni 10. märtsini jääekspeditsioonil Soome uurimislaevaga Aranda Botnia lahes, kus merejääd on ka pehmel talvel rohkem kui mujal Läänemeres. Jääekspeditsiooni juhib Soome Meteoroloogia Instituut ja pardal on Soome, Rootsi, Eesti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlased. Uurimistöö hõlmab nii merejää füüsikaliste omaduste mõõdistamist, jääolude mõju laeva liikumisele kui ka merebioloogiat ja -keemiat.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi töötajad Kaimo Vahter, Sander Rikka ja Siim Pärt tegelevad jääekspeditsioonil merejää füüsika ning jää ja laeva vastasmõju uurimisega. Kaimo Vahter kinnitab: “Botnia lahes on jääolud hetkel rasked ja väga rasked: jää paksus on 30-40 cm, kohati on tuul üles ajanud kuni meetriseid rüsivalle, millest on isegi Antarktika rannikumere uuringuteks ehitatud uurimislaeval Arandal väga raske läbi minna.”

Meresüsteemide Instituudis konstrueeritud laeva jäätakistuse mõõteseade on paigaldatud ka UL Aranda pardale, nii et laeva liikumist ja laeva ümbritsevate jääolude raskusastet saab reaalajas jälgida.