TTÜ 41-liikmeline nõukogu koguneb 16. juunil. Tegemist on korralise koosolekuga, kus mitmete muude päevakorrapunktide kõrval pannakse hääletusele, kas vetostada ülikooli kuratooriumi valik või mitte. Ehk siis, kas Jaak Aaviksoo astub 22. juunil TTÜ rektorina ametisse või mitte.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kuratoorium valis möödunud nädalal ülikoolile uueks rektoriks Jaak Aaviksoo. TTÜ nõukogul on seaduslikult õigus kuratooriumi otsus kuu aja jooksul vetostada. Kas seda tehakse, selgub nõukogu salajasest hääletusest

TTÜ teadusprorektor Erkki Truve kinnitas Delfile, et 16. juunil on TTÜ nõukogu korraline koosolek ning vetostamise küsimus tuleb hääletusele otseselt seadusest. "Kuna tegemist on oma olemuselt isiku valimisega seotud asjaga, siis teeb nõukogu 16. juunil salajase hääletuse," ütles Truve. 

Üliõpilased koguvad vastuhääli

Sotsiaalmeedias on loodud grupp "Tudengid Aaviksoo TTÜ rektori kandidatuuri vastu". Uurides, kas ja mil määral võtab nõukogu otsuse tegemisel arvesse sealt tulevat tagasisidet, on Truve sõnul iga nõukogu liikme enda otsustada. 

"Kuna ma rõhutasin, et tegemist on sisuliselt isiku valimistega, siis nõukogu hääletus on salajane. Loomulikult võib keegi alguses pidada kihutuskõnesid, kas poolt või vastu. Aga tegelikult iga nõukogu liige hääletab oma südametunnistuse järgi. Kui palju ta midagi võtab arvesse või jätab arvesse võtmata, seda on võimatu öelda," selgitas Truve. 

Üksmeelt nõukogu liikmetel ei ole. "Selge on see, et kindlasti ei ole sellist olukorda, et sada protsenti inimestest on ülirahul ja õnnelikud Aaviksoo valikuga, aga kindlasti ei ole ka seda olukorda, et poleks ühtegi inimest, kes selle valikuga rahul oleks."

Mis saab, kui otsus vetostatakse?

Hääletusel järgitakse põhimõtet, et kui 2/3 nõukogus hääletanutest otsustab vetostamise poolt, siis sellisel juhul peab kuratoorium määrama 1. septembrist kuni järgmise aasta esimese septembrini ametisse ülikooli rektori kohusetäitja: "Ja sügisel-talvel läheb kogu rektori valimise protsess otsast peale käima," täpsustas Truve. 

Rektori kohusetäitja võib tulla nii ülikooli nõukogust kui kuratooriumist. "Seda inimeste ringi ei ole kuskil seaduslikus aktis piiritletud või lahti seletatud," ütles Truve, lisades, et oleks kummaline arvata, et kohusetäitja tuleb väljaspool ülikooli praegust juhtkonda, tegemist võib olla nii teadus-kui õppeprorektoriga. Näiteks kuulub sellesse loetelusse ka õppeprorektor ning üks rektori kandidaat Jakob Kübarsepp.

Truve lisab, et ülikooli patrioodina oleks tal hea meel, kui rektori valimises oleks konsensus ja nõukogu hääletusprotsess 16. juunil oleks täiesti formaalne. "Sellisel juhul saaks valitud rektor juba praegu hakata meeskonda kokku panema ja nii edasi. Aga paraku tegi kuratoorium sellise valiku, nagu ta tegi," tõdes Truve. 

Tallinna tehnikaülikooli kuratoorium valis 22. mail ülikoolile uueks rektoriks Jaak Aaviksoo. Endise Tartu ülikooli rektori ja haridusministri kõrval kandideerisid TTÜ juhiks akadeemikud Jakob Kübarsepp ja Mart Ustav ning professor Andrus Salupere. 11-liikmeline kuratoorium valis rektori salajasel hääletusel. Valituks osutumiseks pidi kandidaat saama vähemalt 2/3 häältest.

TTÜ nõukogul on seaduslikult õigus kuratooriumi otsus vetostada, nii et kas Jaak Aaviksoost saab rektor, selgub kindlalt alles vähem kui kuu aja pärast. Kui nõukogu kuu aja jooksul vetoõigust ei kasuta, siis kinnitab kuratoorium Aaviksoo ametisse 22. juuniks. 31. august on plaanitud tseremoonia.

TTÜ 41-liikmeline nõukogu koosneb TTÜ õppejõududest, töötajatest ja üliõpilastest.

TTÜ uus rektor astub viieks aastaks ametisse 1. septembril. Üks rektor võib ametis olla maksimaalselt kaks järjestikust ametiaega.

Jaak Aaviksoo on seoses võimaliku rektori kohaga avalikult avaldanud valmidust ka sellele kohale asuda ning loobuda riigikogutööst. See tähendab aga, et ilmselt astub Aaviksoo kohale riigikogus erakonnakaaslane Siim-Valmar Kiisler.