Jandarbijev ütles BNS-ile, et ta saabus Eestisse reede õhtul Kopenhaageni kaudu ühest Araabia riigist, kus peab läbirääkimisi Tshetsheenia esinduse avamise üle.
Ta ei soovinud täpsustada, millisest riigist ta saabus. Jandarbijev keeldus ka ütlemast, millise riigi passi ta kasutab ning millisest välisesindusest ta Eesti viisa sai.
Kõneldes Dudajevi büsti avamisel, pöördus Jandarbijev Eesti võimude poole üleskutsega hakata "tshetsheeni rahva advokaadiks rahvusvahelistes organisatsioonides".
Jandarbijev asetas büsti jalami juurde mätta, mille ta oli toonud Gehhi-Tshu külast, kus ligi neli aastat tagasi sai surma Tshetsheenia liider.
Intervjuus BNS-ile avaldas Jandarbijev kahetsust, et mälestusmärgi avamisel ei olnud Eesti võimude esindajaid.
"Väga kahju, et mõnel poliitikul ei jätku julgust," märkis Tshetsheenia endine asepresident. Ta avaldas siiski lootust, et lähemal ajal õnnestub tal mitteametlikult kohtuda Eesti valitsuse esindajatega.
Jandarbijev, kes oli Tshetsheenia asepresident Dzhohhar Dudajevi valitsemisajal ning kaotas presidendivalimistel praegusele riigipeale Aslan Mashadovile, on käesoleval ajal Mashadovi eriesindaja mitmes riigis.
Möödunud aasta lõpus avas ta Tshetsheenia saatkonna Afganistanis Talebani rezhiimi juures, käesoleva aasta algul aga esinduse Aserbaidzhaanis.
1995.-1996. aasta sõja ajal nimetati Jandarbijevit tähtsaimate isikute hulgas, keda Moskva taga otsis, kuid praeguses sõjas ei ole ta aktiivselt osalenud ning Vene propaganda ei ole teda maininud teiste niinimetatud tshetsheeni terroristide hulgas.
Eesti välisministeeriumilt ja Vene saatkonnalt ei õnnestunud laupäeval Dudajevi büsti avamise kohta kommentaari saada.
Dudajevi büst valmistati mitme ühiskondliku organisatsiooni kogutud raha eest. Dudajev elas enne Eesti taasiseseisvumist mõnda aega Tartus, kus juhatas nõukogude õhujõudude strateegilise lennuväe polku.
Barclay hotellis Tartus on nimeka kindrali mälestustuba.
