„Üha vananevas ühiskonnas on lastega perede tähtsus poliitikate kujundamisel muutunud üha väiksemaks. Näiteks on kõikide erakondade programmides lubadus pensione tõsta ning seda on iga-aastaselt, ka kriisi ajal, üksmeelselt tehtud. Samas on ka kõikide erakondade programmides lubadused seista lastega perede huvide eest, kuid nende täitmise praktika on erinev ja tihti küsitav,“ nentis Tsahkna.

Tsahkna sõnul on tänapäeval poliitilised jõud piisavalt professionaalsed ning valimiskampaaniaid tehakse täies teadlikkuses, kui suured on erinevad valijarühmad, kui aktiivselt nad valimas käivad ning millised on nende esmased huvid.

Tema sõnul tuleks olukorras, kus meie iive on püsivalt negatiivne ja lapsi sünnib aina vähem, tasakaalustada valimissüsteemi selliselt, et eakate kõrval suureneks ka lastega perede osakaal otsuste langetamisel.

„Selleks tuleks muuta põhiseadust nii, et kõik lapsed saaksid alates sünnihetkest valimisõiguse. Mõistagi, kuni lapse täisealiseks saamiseni teostab valimisõigust lapse eest lapsevanem. Sellega suureneks häälte arv üle 250 000 inimese võrra, mis aitaks tasakaalustada erinevas vanuses olevate inimeste osakaalu valijate seas,“ lausus Tsahkna.

Tsahkna lisas, et põhiseaduse muutmine ei tohi käia kergekäeliselt, kuid arvestades meie demograafilisi arenguid, on ohtu sattunud põhiseaduses sõnastatud rahvusriigi püsimise eesmärk, mistõttu on selle muutmine demograafilise olukorra parandamiseks põhjendatud.