"Pension ei hakka enam sõltuma makstud sotsiaalmaksust ja need, kes on pingutanud ja ōppinud rohkem, hakkavad saama samasugust abiraha kui miinimumpalgaga koristaja. Kvalifitseeritute suhtes on see mōnitamine ja päris kindlasti vōtab ära stiimuli maksta palka ausalt," leidis Ligi.

Tsahkna polnud temaga nõus. "Piinlik on kuulata Reformierakonna peenhäälestajate kiunumist, kes ei julenud valitsuses olles olulisi otsuseid langetada," kirjutas Tsahkna.

"Ma saan aru, et Ligi ja Rõivas on maksumaksja käest saanud suurt palka ja neid ei huvita, et 77 protsenti töötavatest inimestest saavad alla keskmise palga sissetulekuid. Need madalad sissetulekud võimenduvad tänase pensionisüsteemi jätkudes tulevikus nende inimeste pensionides, mis tähendab, et enamus tuleviku pensionäre hakkavad vallamajadest toimetulekutoetust saama. Kas see on siis liberaalse poliitika eesmärk, mida Ligi ja Rõivas viljelevad? Oma otsustamisjulguse puudumist ei ole mõtet valedega varjutada."

"Valitsus otsustas, et pensionide suurus jääb ka tulevikus sõltuma inimeste sissetulekutest. Aastast 2037 hakkab inimese pension kujunema pooles ulatuses tema sissetulekust ja pooles ulatuses töötatud aastatest. Ja klassikaline pensioniiga kaob, selle asemel tuleb paindlik võimalus inimesel ise otsustada, kuna pensionile läheb. Süsteemi arvestuslik pensioniiga ehk ankrupunkt hakkab sõltuma inimeste keskmisest oodatavast elueast. Inimestelt midagi ära ei võeta, vastupidi, pensionid saavad olema väärikad, et inimesed ei pea riigi käest pensionil olles toetusi kerjama," lisas Tsahkna.