Tsahkna ja Rõivas: kokku tuleb Eestisse üle 500 pagulase, umbes üks perekond nädalas
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) nentis valitsuse pressikonverentsil, et homme algab Euroopas pagulaste jaotuskava kokkuleppe täitmine. Eesti on valmis esimesed perekonnad vastu võtma aasta lõpus.
"Eestisse ei tule homme ühtegi sõjapõgenikku vastavalt sellele kokkuleppele, mis on sõlmitud Euroopa Komisjoniga ja Euroopa liikmesriikide vahel," lausus Tsahkna, kes lisas, et Eestil on valmisolek, et protsessiga selle aasta lõpus alustada. Minister lisas, et meile on vajalik, et tuleksid esimesed sõjapõgenikud, sest siis saame plaane rakendada ja vaadata, mida saaksime veel paremini teha.
Kui Lätis on Tsahkna sõnul plaanis moodustada suured põgenike majutuskeskused, siis Eesti läheb väiksele rahvale jõukohast teed ja kõiki põgenikke korraga vastu ei võeta. "Kindlasti hoiame silma peal, et see teema ei muutuks meile üle jõu käivaks," kinnitas Tsahkna, kes soovitas olukorda võtta külma kõhuga, sest teist pääsu sellest ei ole.
Peaminister Taavi Rõivas täpsustas, et praeguse kokkuleppe järgi tuleb uuel aastal Eestisse umbes üks perekond nädalas. Kokkuleppe täitmiseks on aega kaks aastat. Kokku tuleb Eestisse selle kokkuleppe järgi üle 500 inimese, sh kõik pereliikmed. "Meie eelistus on siia vastu võtta täis pered, et ka järelränne oleks kontrolli all," lisas Tsahkna.
Küsimusele, kui palju ühe pagulase vastuvõtmine Eestile aastas maksma läheb, ei läbenud peaminister Rõivas ühtegi arvu vastuseks anda. "Kõige lihtsam on seda rehkendada läbi selle, et kui palju kulub ühe inimese kohta toimetulekutoetust, samas ei saa see number olla lõplik, kuivõrd meie lootus ja usk ja töö on selle nimel, et inimesed võimalikult ruttu saaksid tööle minna ja kui nad lähevad tööle, siis suuremalt jaolt kulutused, mida riik peab tegema, lõppevad," selgitas Rõivas.
Rõivas lisas, et täpset arvu välja öelda oleks kohatu, aga millised kulutused teha tuleb, on teada. "Esimeses faasis, kuni inimestel ei ole tööd, rakendub samasugune toimetulekutoetuste süsteem nagu Eesti inimestele, see hõlmab ka eluaseme rentimist. Teiseks on mõned täiendavad teenused, mis puudutab tugiisikut, eesti keele õpet, tõlketeenust. Nendest arvestatav osa on võimalik katta Euroopa Liidu toel," sõnas peaminister ja lisas, et mida rutem pagulased Eesti ühiskonda integreerida õnnestub ja nad tööle saavad minna, seda väiksem on kulu ühiskonnale.
