"Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu seadusemuudatused, rea muudatusi, millest kõige tähtsam oli, et fikseerisime, et Eestil on oma rahvusvahelise kaitse andmise skeem, mille kohaselt me hindame isikute tausta, julgeolekuriski, võimekust kohaneda selles riigis, kust me nad vasu võtame, mitte Eesits. Ühtlasi kaasneb rahvusvahelise kaitsega kohustuslik lõimumisprogramm ja kohustus õppida eesti keelt, et nad sulanduksid ja saaksid ise hakkama, rääkis Tsahkna valitsuse pressikonverentsil.

"Kolmas punkt: kõik erisused, mis varem põgenikele kehtisid sotsisaalkaitse mõttes – need võeti ära. Need inimesed asuvad kõigile meie elamisloaga inimestele avatud sotisaalkaitse süsteemis. Tõsi on see, et eluaseme soetamise lepingu kulud katab riik. Eluasemed hangitakse kinnisvaraturult. Tegu on ühekordse toetusega juhul, kui inimestel endal pole vahendeid.

Tsahkna sõnul ei ole see eelarvele suur koormus ning põgenike erikohtlemine on ära muudetud. "Me kohtleme neid nii, nagu kõiki elamisloaga Eestis elavaid inimesi," täpsustas sotsiaalkaitseminister Tsahkna.

Et esimeste Eestisse saabuvate põgenike peres on ka kaks kooliealist last, küsiti haridusministrilt Jürgen Ligilt, kas haridussüsteem on nende vastuvõtmiseks valmis.

"Teatud piirine oleme ikka valmis ja meil on kogemus ka eriliste lastega, erivajadustega lastega, umbkeelsete lastega, kui nii on sobiv öelda. Meil on olnud kohustus ka võõramaalaste laste koolivõtmiseks, mida me ka teeme, see ei ole olnud lihtne, aga meie pedagoogid on positiivselt üllatanud ja kohanenud," kiitis Ligi.

Ta selgitas, et eesti keelt mitte rääkivad lapsed vajavad algul individuaalset õppekava, aga käelist tegevust eeldavates ainetes pannakse nad kohe okku teiste omaealiste lastega.

"Inimene on väga kohanev. Haridussüsteemi taha nende õpetamine ei jää," lubas minister Ligi.