5-6 aastat tagasi juhtus seda rohkem, praegu aga juhtub võibolla kord kuus, et Lehtmetsa ei võeta trolli peale. "On väga toredaid trollijuhte, kes on abivalmid ja aitavad trolli sisse," rääkis Lehtmets.

Trollijuht peab selle jaoks rooli tagant välja tulema, avama kaldtee, mille seisukord on tihti erinev. Ta peab kaldtee lahti tegema ja kui see on libedam, peab aitama ratastooli trolli sisse, kui inimene ei saa ise oma ratastooliga trolli.

Lehtmetsa mahajätmisest tehti eile üks sotsiaalmeediapostitus. Lehtmets ütles, et üsna kiiresti pärast seda helistati talle Tallinna Linnatranspordi AS-ist (TLT) ja vabandati.

Lehtmets on varemgi sel teemal TLT-ga suhelnud ja teab nende jutust, et kui trollijuhi kohta tuleb kaebus, jääb ta ilma boonusest, mida muidu saavad kõik juhid. Kui aga trollijuht aitab ratastooli trolli ja seetõttu jääb graafikust maha, siis sel juhul teda hilinemise eest ei karistata.

Lehtmets rääkis, et on TLT suhtumisega üldiselt rahul, aga TLT võiks natuke rohkem tegeleda teeninduskoolitusega. 2009. aastal viis ta bussijuhtidele ühe koolituse läbi, aga järjepidevalt pole saanud koolitusi läbi viia, sest bussijuhte on vähe ja seega on raske leida aega, kus nad ei peaks bussi juhtima, vaid saaksid koolitusel käia.

Lehtmets rääkis, et kasutab sõitudeks trolli, sest siis saab ta oma käike ise planeerida ega sõltu teistest. Invatakso tuleb ette tellida ja see maksab raha. Ka abistaja saab tema juures käia vaid piiratud arvu tunde, mistõttu iseseisvalt trolliga sõitmine võimaldab jätta abistaja tunnid millegi muu jaoks.

TLT pressiesindaja Ivo Parbus ütles, et TLT on Lehtmetsa ees vabandanud. "Meie soov on, et selliseid vahejuhtumeid üldse ei toimuks. Kui neid juhtub, siis need ei ole tingitud juhi pahatahtlikkusest, vaid juht sageli ei märka ratastoolis inimest," ütles Parbus.

TLT soovib, et sellised vahejuhtumid oleksid välistatud ja töötab selle nimel. Olukorrad, kus ratastooliinimene jääb bussist maha, on tema sõnul õnneks harvad.