„Küsimus on selles, et millel põhineb väide, et venekeelsed noored on tööturul eelistatud seisus. Tööturu andmete analüüsid, mis küll laekuvad teatud ajalise viivitusega, näitavad pigem vastupidist. Eesti noored on eelisseisundis ja võrdsed võimalused saada tööturul kõrgematele positsioonidele on olemas tõesti ainult juhul kui vene noored valdavad väga heal tasemel eesti keelt,“ rääkis Vihalemm Delfile.

„Kui on tegemist mõne üksikjuhtumiga, siis on ilmselt asi selles, et tööandja valib sobiva kandidaadi tema poolt vabalt räägitavate keelte arvu järgi. Sellisel juhul saab eesti noortele soovitada tõsisemalt suhtuda vene keele õppimisse,“ jätkas ta.

Vihalemm toob näite, et tema nooremad kolleegid on väga kahetsenud, et nad koolis vene keelt ei õppinud ning on nüüd hiljem sunnitud tegema seda kalli raha eest täiendõppe raames.

„Väga palju sõltub sellest, millises sfääris tööandja tegutseb. Küsimus on selles, et kui palju riiklike sekkumistega saab erasektori tegevusi mõjutada. Riigikeele oskuse nõue on väga selgelt seatud seoses avaliku huviga. Juhul kui need nõuded on täidetud, siis väga suurt riiklikku sekkumist turumajandusse meie riigi poliitika ette ei näe,“ nentis Vihalemm.

Vene keel on meie regioonis tööturu konkurentsi seisukohast üsnagi oluline oskus. Näiteks Leedus on vene keele õppimise vastu huvi taas tõusnud, sest leedukad peavad Venemaad väga oluliseks majanduspartneriks. Toimuvad sellised tururegulatsioonid ja ma ei näegi siinkohal midagi halba, sest mida rohkem keeli osatakse, seda parem see on,“ lisas ta.

„Eesti võõrkeelepoliitikas tuntakse muret selle üle, et Eesti noorte keeleoskus kipub vaesuma – osatakse emakeelt ja inglise keelt. Loodetakse, et inglise keel lahendab kõik probleemid. Võõrkeelte oskus on väga oluline konkureerimist võimaldav ressurss ja arusaamine, et eestlased peavad väikerahvana oskama palju võõrkeeli on väga kainestav,“ ütles Vihalemm.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et vene emakeelega noortel, kes valdaval heal tasemel ka eesti ja inglise keelt, on kooli lõpetamise järel ameti leidmisel nähtav eelis. Eesti noorte vene keele oskus samas halveneb.

Ohtu eesti keele oskuse positsioonile on näinud kirjanik Indrek Hargla. „Ilma vene keelt valdamata on Tallinnas raske tööd leida ja ainult eesti keeles asjaajamine on muutunud keeruliseks – sinust lihtsalt ei saada aru. Riik vaatab seda rahuloluga kõrvalt,“ kirjutas ta Päevalehes mullu augustis.