Treffneri kool kogub Jõksi vastu allkirju
“Religiooniõpetus Treffneri Gümnaasiumis ei ole — erinevalt meedias levinud väärarusaamast — konfessionaalne usuõpetus. Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetuses keskendutakse eri usundite objektiivsele käsitlusele. Käsitlemist on leidnud näiteks hiina filosoofiad, hinduism, judaism, islam, budism ja ka kristluse erinevad harud.
Me leiame, et religiooniõpetus sellisel kujul, nagu see on Treffneri Gümnaasiumis, on tänapäeva globaliseeruvas maailmas toimuvate protsesside mõistmiseks hädavajalik. Eri religioonidega tutvumine avardab maailmapilti ning suurendab ka tolerantsust, võimaldades seeläbi vähendada erinevatesse usunditesse kuuluvate inimeste vahel tekkivat vääritimõistmist ja konflikte. Lisaks arendab religiooniõpetuse tund ka arutlemisoskust, sest kõigil õpilastel on võimalus seal toimuvatel diskussioonidel osaleda.
Tõele ei vasta religiooniõpetuse vastaste argument, et eri usundeid õpitakse nagunii tundma kunstiõpetuse ja ajaloo tundides. Kuna elame kristlikus kultuuriruumis, käsitletakse kõiki teemasid sellest seisukohast lähtudes. Just religiooniõpetus võimaldab tutvuda teiste usundite sisuga.
Leiame, et religiooniõpetuse muutmine valikaineks jätaks humanitaarklasside õpilased ilma eelnevalt mainitud võimalustest. Kuna HTG valikainete hulk on suur, siis paratamatult ei oleks kõigil võimalik religiooniõpetuse tundides osaleda. Samas on see aine väga oluline osa humanitaarharidusest, see on osa kultuurist. Ilma religioone tundmata ei saa rääkida ka täisväärtuslikust humanitaarharidusest.
Tuleks mõelda ka asjaolule, et õpilane, kes valib õppesuunaks humanitaarklassi Treffneri Gümnaasiumis, teeb oma valiku ju enne sinna kooli astumist. Seega ei ole põhjust rääkida mingi õppeaine pealesurumisest, sest õpilane on oma valiku teinud ja teab, mis sellega kaasneb.
Pealegi on religiooniõpetus kohustuslik ka mitmes teises Eesti koolis. See peaks näitama, et antud aine ei tegele õpilaste “ajupesuga”, vaid millegagi, mille vajadust ja kasulikkust mitmed teisedki koolid on mõistnud.
Inimene tänapäeva ühiskonnas peab tundma ja mõistma eri religioone, et tulla toime globaliseeruvas maailmas. Efektiivsem on probleemide ennetamine kui tagajärgede likvideerimine. Teatud määral on just ennetustööle keskendunud ka religiooniõpetus.”
“Eelpool nimetatud põhjustel pooldame religiooniõpetuse püsimist kohustusliku õppeainena Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi humanitaarharus. Loodame väga, et mõistate meie püüdlusi,” seisab Tartu ühe eliitkooli õpilaste avalduses.
Õiguskantsler Allar Jõks nõuab Hugo Treffneri gümnaasiumilt religiooniõpetuse vabatahtlikuks muutmist, kuna aine kohustuslikus korras õpetamine on vastuolus haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
