Nüüdseks on veekeskuses uppumisohtu sattunud ja seal elustatud kümneaastane Antsla koolitüdruk Maarjamõisa haiglast kodus. Tema nappi pääsemist pealt näinud ujumistreener ja veespordi õppejõud Kaja Haljaste leidis, Tartu veekeskuses jätab turvalisus paremat soovida.

Turvalisuse eest hoolitsevate instruktorite tööpäevad on liiga pikad — kaheksa tundi pingsat jälgimist 30kraadises klooriühendeist paksus niiskes õhus käib lihtsalt üle jõu, ütles Haljaste Postimehele.

Lisaks pole basseini põhi ka püsti seistes jälgitav ning seetõttu peaks instruktor seisma kusagil kõrgemas kohas, kust paistaks kogu akvatoorium. Antsla tüdruku juhtumi puhul ei näinud ka spetsiaalselt kohale kutsutud instruktor, et temast ainult kuue-seitsme meetri kaugusel lebab laps basseinipõhjas, hättasattunu avastas hoopis kõrval ujunud väike tüdruk.

Staaz^ikas ujumistreener ja vetelpäästeaktivist Heino Laidre oli Tartu veekeskuse suhtes veel kriitilisemalt meelestatud. Ta nimetas ülbeks ja lubamatuks keskuse seisukohta, et ujula ei võta endale vastutust külastajate elude eest.

Laidre lisas, et veekeskus peaks palkama nii palju instruktoreid, et neil oleks kontroll basseinides toimuva üle, või piirama külastajate hulka.

Tartu veekeskuse juhataja Tarmo Pedjasaar teatas pärast läinudnädalast õnnetust, et ujula ei saa võtta vastutust elude eest ja lapse eest peab vastutama saatja.

Eile ütles Pedjasaar, et õnnetuse järeldusotsus pole veel valmis, ent kindlasti polnud põhjuseks keskuse ülerahvastatus. Ühe instruktori juurdepalkamine ja selle arvelt tööpäevade lühendamine on tema sõnul aga arutusel olnud.

Pedjasaar lisas, et Eestis pole norme, mis ütleks, kui palju turvajaid peaks basseini ääres olema. Tartus aluseks olevate Soome normide järgi peaks tema sõnul 50 x 25 meetri suurusele basseinile piisama kahest instruktoriks.