Transpordiameti juht: igal kevadel vaatavad liikluskorraldajad ülekäigurajad üle ning vastavalt kulumise astmele need ka taastatakse
"Igal kevadel vaatavad TTA liikluskorraldajad oma piirkonna ülekäigurajad üle ning vastavalt kulumise astmele need ka taastatakse. Üle vaadatakse kõik sebrad ja stoppjooned ning vajadusel neid värskendatakse," kommenteeris Rüütelmaa Delfile ülekäiguradade olukorda.
Aastas kulub Rüütelmaa sõnul keskmiselt pool miljonit eurot teekattemärgistusele ning seda on vastavalt vajadusele suurendatud.
Naastrehvid kulutavad Rüütelmaa sõnul teekattemärgistust väga kiiresti ja intensiivselt, kulunud sebrasid värskendatakse termoplastikuga.
"Teekattemärgistustöid saab teha kui öine temperatuur on ca +10 ning kuiv ja teekatte parandustööd on tehtud. Teekattemärgistustöid ei tehta öö varjus mitte selle tõttu, et tegemist oleks millegi valgust kartvaga, vaid siis häiritakse liiklust kõige vähem ning termoplast jõuab kivistuda enne kui autod peale sõidavad. Nii püsib kõige paremini termoplastik teekattel," selgitas Rüütelmaa.
Kui naastrehve ei kasutataks, siis oleks kulu vähemalt kolmandiku kui mitte poole väiksem. Rehvivalikul sageli aga ei teadvustata lamellrehvi ning naastrehvide positiivseid ja negatiivseid külgi.
"Naastrehvi eelis ilmneb peamiselt lumeta mustal siledal jääl, kuid seda on suhteliselt harva ning ka siis ebaõige sõidukiiruse valikul ei taga naastrehv teel püsimist. Ülejäänud ajal kui tee on hooldatud freesib naastrehv termoplastikut ja asfalti ning paiskab õhku tervisele väga kahjulikku mikrotolmu, mida siis kõik sisse hingame... See hall sodi millega meil sõidukid talvel koos on ongi teekattest ja termoplastist naastrehvidega freesitud mikrotolm," rääkis Rüütelmaa.
Kui vaadata teekatte ja termoplastiku koostist, siis nende mikrotolm ei kuulu just kõige tervislikemate ühendite hulka. Korralik lamellrehv ja õige sõidukiiruse valik tagab teel püsivuse ning säästab meie kõigi tervist ja ei lõhu ka teid. Lumes ja lörtsis ei ulata naastud jääni ning need on seal sisuliselt kasutud. Küsimus on valikutes ning seisneb selles, et kas on mõistlik maksta kinni inimeste tervise ja suurte teede taastamise kuludega seda väikest eelist, mida annavad naastrehvid üksnes teatud oludes?
Delfis kutsus kuu alguses lugejaid üles teatama ülekäigukohtadest, mis on teeületajate arvates eriti ohtlikud.
"Näiteks Kose teel on kõrge aed ja selle ees kõnnitee, kus sõidavad ka jalgrattad. Selleks, et Purde teelt näha Kose teed, peab sõitma kõnnitee peale, kuid oli juhus, kus millimeeter jäi puudu, et jalgrattur oleks täie kiirusega vastu poritiiba ennast vigaseks sõitnud! Mingi peegel peaks seal olema, või tuleks aed madalamaks tegema!" kirjutas lugeja.
Pirita Keskuse kõrval olev sebra
Põhja pst ja Soo tänava ristmikul
Galerii erinevatest pealinna kulunud ülekäiguradadest
