Trahvihirm sunnib Euroopa piitsa all rügama

Äsja avaldatud Euroopa komisjoni edetabeli järgi on Eestil 39 eurodirektiivi üle võtmata, mis võib kaasa tuua hiigeltrahvid.

Ent trahviotsuseid langetatakse haruharva. Ometi on näiteks maagaasituru liberaliseerimise osas jõutud eelviimase etapini, riigi kohtusse andmiseni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kohtusseandmist aga peljata ei tule. Valitsuse Euroopa Liidu asjade direktori Gert Antsu selgitusel oli pigem tegu viimase hoiatusega — kuna protsess kestab üldjuhul kaks aastat, jõuab selle aja jooksul veel puudusi likvideerida. Eesti valitsus juba saatis direktiivi nõuded riigikogusse.

Kui riik näiteks kohtuprotsessi jooksul direktiivi siiski üle ei võta ning jääb ka kohtus kaotajaks, ei juhtu ikka veel midagi. Trahviotsuse peab langetama uuel kohtuprotsessil.

Pärast suhkrutrahve leviva müüdi kohaselt hakkab Brüsselist tulema karistusotsuseid riburadapidi.

Antsu andmetel jääb tegelikkuses direktiivide üle võtmata jätmise eest määratud trahvide hulk alla kümne — viimati sai karistada Prantsusmaa alamõõduliste kalade püüdmise ja müümise eest.

Tegelikult jagub komisjonil Eesti kohta valdavalt kiidusõnu. 1. juuli seisuga on Eesti jäänud küll hätta 2,4 protsendi (Eesti enda värskemate arvestuste järgi 2,27 protsendi) direktiivide jõustamiseks vajalike seadusesätete vastuvõtmisega. See on aga suur edasiminek võrreldes möödunud aasta sama ajaga, mil sama protsent ületas kaheksa.