Paaveli kinnitusel on ekspertarste, kes töövõimet hindavad, kokku 126. „Enamus nendest arstidest töötab normaalse koormusega. Hästi tähtis selle hindamise juures on nõue, et ekspertarst oleks ka tegevarst, et ta oleks ka jooksvate asjadega kursis,” sõnas Paavel.

Paaveli sõnul tekitab ühe arsti üle 3500 ulatuv töövõime hindamiste arv ka temas küsimusi. „Sellise koormusega töötamine uue metoodika ja korralduse pinnalt ei ole mõistlik. Me oleme ka küsinud ja juhtinud sellele tähelepanu konkreetse ekspertarsti puhul,” ütles Paavel.

„Tegemist väga pikaajalise kogemusega arstiga ja kiire tegutsejaga, aga selline maht arvestades seda korraldust ja metoodika lähenemist ei ole põhjendatud,” sõnas töötukassa juht ja lisas, et selle juhtumiga tegeletakse edasi.

„Ma pean ütlema, et otsuste kvaliteedi osas ei ole konkreetne juhtum olnud nende kõige halvemate hulgas,” lisas Paavel. Tema sõnul peaks ühe ankeedi hindamisele kuluma umbes poolteist tundi, mis tähendab, et päeva jooksul jõuaks arst hinnata umbes viis ankeeti.

Üks töövõime hindamine maksab ankeedipõhisena umbes 100 ja visiidipõhisena 170 eurot. Hindade aluseks on Paaveli töövõime hindamise metoodika koostanud ekspertgrupi arvamus. „Ekspertgruppi kuulusid töötervishoiuarstid ja teised erialaspetsialistid,” sõnas Pavel. „Koos selle uue hindamise metoodikaga, mis eeldab inimese omapoolset panust põhjaliku ankeedi koostamisel, hiljem ekspertarsti poolt terviseandmete ekspertiisi lisamist sellele ankeedile kujundati välja hinnad,” selgitas Paavel.

Töötukassa statistika kohaselt on mullu kümne kuuga kõige rohkem töövõime hindamise ekspertiise teinud arst teinud neid 3522. See tähendab, et päevas teeb see arst 12,57 ekspertiisi, kui arvestada sisse ka nädalavahetused. Tabelis järgnevad arstid on teinud umbes 2000 ekspertiisi.

Arst saab Eesti Päevalehe välja uuritud info kohaselt ankeedipõhise ekspertiisi pealt kätte enamasti 30–40 eurot, seega teenivad kõige töökamad arstid kohati üle 10 000 euro kuus.