Töötukassa juht Helmen Kütile: töötukassa ei ole puudega inimeste usaldust kaotanud
Eelmisel nädalal saatis sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt töötukassa juhile Meelis Paavelile kirja, kus ütleb, et juhtumid, kus puuetega inimesi pannakse tundma end tööturul diskrimineerituna ning eemaletõugatuna, on väga kahetsusväärsed. Eile vastas Paavel Küti kirjale, rõhutades, et töötukassa töötajad võtavad tõsiselt nii oma ülesandeid kui töövõimereformiga lisanduvaid väljakutseid.
Avaldame Meelis Paaveli kirja täismahus:
Austatud Helmen Kütt
Jagan Teiega nii muret kui vastutust töövõimereformi käivitamisel ning tunnen head meelt selle üle, et peate töövõimereformi valitsuse üheks suurimaks väljakutseks. Toetan seda seisukohta täielikult.
Oma kirjas viitate ühele meediakajastusele, mis pole töötukassa suhtes positiivne. Meie töötajad töötavad sageli keerulistes oludes, puutudes kokku väga erinevate vajaduste ja ootustega inimestega ning püüdes leida parimaid lahendusi. Olgu tööotsijaid teiste tööandjate juurde tööle aidates või ise tööandjana töötukassasse töötajaid valides. Meie töötajatel ei ole võimalik end meedias kaitsta, kuivõrd meie ametipõhimõtted ei luba arutada ega selgitada tööle kandideerijate või klientidega seotud üksikasju avalikkuse ees. Samas nõustun Teiega, et selliseid juhtumeid, kus kellegi õiglustunne ja väärikus puudutatud saab, peaks olema võimalikult vähe ning just töötukassa peab olema lahenduste leidmise oskuselt Eesti parim asutus.
Töötukassa töötajad usuvad, et puudega inimesed suudavad ja tahavad töötada. Neil on oskusi, kogemusi ja omadusi, mida tööandjad otsivad ja väärtustavad ning nad on head töötajad. Me teame seda nii meie enda kui meie koostööpartneritest tööandjate kogemustest. Septembri lõpu seisuga tegid töötukassa juhtumikorraldajad igapäevast tööd 1815 puudega inimese tööle aitamisel, kellest mitme edulugusid on nende enda nõusolekul kirjeldatud rahvusringhäälingu saates “Meie inimesed”. Ka töötukassas endas töötab mitu erivajadustega inimest, kes on omal alal head spetsialistid. Kõik need kokku ei ole sugugi vähesed näited, mistõttu ei saa ma nõustuda Teie hinnanguga, et töötukassa “ei suuda märgata osalise töövõimega inimestes peituvat väärtuslikku ressurssi ega ole piisavalt pühendunud.”
Kinnitan Teile, et töötukassa töötajad võtavad väga tõsiselt nii oma tänaseid ülesandeid kui töövõimereformiga lisanduvaid väljakutseid, puudega tööotsijate ja kogu üldsuse meie poole suunatud ootusi. Tänase igapäevase töö kõrval panustame selleks, et töövõimereform õnnestuks ja ka tegelikult puudega inimeste elu paremaks muudaks.
Meil on valmis tööturumeetmete programm vähenenud töövõimega inimeste tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks. Seda koostades oleme võtnud arvesse puudega ja tervisehäirega inimeste, tööandjate, teenusepakkujate jt spetsialistide tehtud ettepanekuid nii meie tänaste teenuste soodsamaks ja paindlikumaks muutmiseks kui uute teenuste (tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, kaitstud töö, töölesõidu toetus, tööandjate nõustamine) väljatöötamiseks. Samuti oleme teinud ettevalmistusi meie töökorralduse ja klienditeeninduste kohandamiseks reformi sihtrühma vajadustele ning alustanud töötajatele puudega inimeste nõustamiseks vajalike teadmiste andmist koostöös puudega inimeste organisatsioonidega.
Uute töötajate värbamise vajadusega seoses plaanime juhtide ja personalitöötajate täiendkoolitamist, et nad julgustaksid puudega inimesi kandideerima ning oskaksid märgata kandideerijate erivajadusi ja nendega arvestada. Lisaks tutvume parimate rahvusvaheliste praktikate ja juhistega ning peame nõu võrdõiguslikkuse volinikuga, et väärtustada senisest veelgi enam mitmekesist töötajaskonda.
Austatud minister, palute oma kirjas informatsiooni, milliseid meetmeid on Eesti Töötukassa võtnud tarvitusele puudega inimeste usalduse taastamiseks. Usun, et töötukassa ei ole puudega inimeste usaldust kaotanud – sellest annavad kinnitused mitmed kohtumised, kus oleme ühiselt leidnud praktilisi, teostatavaid lahendusi puudega inimeste töövõimaluste suurendamiseks. Olles kuulanud puudega inimesi, olen kõigilt nendelt kohtumistelt saanud kinnitust töötukassa poolt sotsiaalkomisjoni 10. juuni avalikul istungil väljaöeldule: töövõimereformi õnnestumisel on võtmetähtsusega puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, töölesaamist ja töölkäimist toetavad sotsiaalteenused. Vähemalt on vajalik kindlustada isikliku abistaja või tugiisiku, sotsiaaltranspordi ja viipekeeletõlgi teenus ning seda igas omavalitsuses üle Eesti. Ainult nii on võimalik, et puudega inimesed reformi usuvad ja usaldavad.
Lugupidamisega
Meelis Paavel
juhatuse esimees
