Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul pöördusid töötajate keskliidud kohtusse, kuna selliste otsuste puhul, nagu seda on riikliku lepitaja nimetamine, tuleb rangelt lähtuda kehtivatest seadustest, reeglitest ja kokkulepetest.

“Menetlusreeglite rikkumisega leppimine looks väga kahetsusväärse pretsendendi, millele käega löömine tähendaks seda, et valitsus ja tööandjad võivad sellist ülerullimise taktikat kasutada ka tulevikus,” selgitab EAKLi ja TALO otsust Taliga.

EAKL ja TALO leiavad, et valitsuse väljaantud korraldusel puudub õiguslik alus, kuna otsus langetati ilma töötajate ja tööandjate keskliitude kokkulepet saavutamata.

Valitsuse korraldust määrata töötajate ja tööandjate keskliitude kokkuleppe puudumisel ametisse tööandjate esitatud kandidaat, peavad EAKL ja TALO pahauskseks käitumiseks.

Lisaks nendivad töötajate esindusorganisatsioonide juhid esitatud kaebuses, et õiguskantsler märkis juba 2008. aasta jaanuaris, et sotsiaalministeerium peab välja töötama regulatsiooni, mis võimaldab riikliku lepitaja ametiaja läbisaamise korral määrata temale ajutine kohusetäitja kuni uue riikliku lepitaja ametisse nimetamiseni. Tänaseni ei ole aga sotsiaalministeerium selle võimaluse loomiseks eelnõud välja töötanud.

Vastavalt töötajate ja tööandjate keskliitude 2001.a. kokkuleppele esitavad järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks riikliku lepitaja kandidaadi ametiühingud. Tööandjate Keskliit peab ettepaneku heaks kiitma või tagasi lükkama. EAKL ja TALO esitasid 2009. aasta novembris riikliku lepitaja kandidaadiks Ago Tuulingu, kelle kandidatuuri kohta tööandjad ei väljendanud mingit seisukohta. Sellele vaatamata andis valitsus 10. detsembril välja korralduse, millega nimetas riiklikuks lepitajaks tööandjate poolt esitatud kandidaadi Henn Pärna.