Töötajad ei tea, mis ohud neid tööl varitsevad

Kolme kuu jooksul 134 ettevõtet külastanud tööinspektorid tõdesid, et suur hulk bioloogilise ohuteguriga kokkupuutuvatest töötajatest ei tea siiani, mis ohud neid igapäevast tööd tehes varitsevad ja seetõttu ei tee nad midagi ka ohu vältimiseks.

Külastatud ettevõtetes uuriti terviseriski seoses bioloogilise ohuteguriga ning inspektsiooni käigus selgus, et külastatud ettevõtetes puutus ohuteguriga kokku 6 579 töötajat.

Bioloogiline ohutegur kujutab terviseriski eelkõige jäätmekäitlus- ja põllumajandussektori ning tervishoiuasutuste töötajatele.

Kõik töötervishoiu ja –ohutuse nõuded olid täidetud seitsmes ettevõttes. Teistes ettevõtetes tuvastati 377 rikkumist ja koostati 121 ettekirjutust. Rikkumised tulenesid pahatihti tööandjate ja töötajate teadmatusest.

„Suur hulk bioloogilise ohuteguriga kokkupuutuvatest töötajatest ei tea siiani, mis ohud neid igapäevast tööd tehes varitsevad, seetõttu ei tee nad midagi ka ohu vältimiseks, mis on ääretult kahetsusväärne - võimalik nakkusjuhtum või muu tervisekahjustus jääb sellisel juhul tööandja südamele, kes vastutab töötajate juhendamise ja kaitsemeetmete rakendamise eest”, kommenteeris olukorda tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Rauno Piirsalu.

Küllaltki heaks hindasid tööinspektorid olukorra veterinaar- ja diagnostikalaborites, kus bioloogilise ohuteguri teadvustamisega on probleeme vähem kui muudes valdkondades. Halvemad lood on jäätmekäitlus-, põllumajandus- ja tervishoiusektoris, kus ligi kolmandikus kontrollitud ettevõtetest ei vastanud riskianalüüs nõuetele. „Võib julgelt öelda, et tänasel päeval riskeerib märkimisväärne osa bioloogilisest ohust mõjutatud ettevõtetest julmalt oma töötajate tervisega”, nentis Piirsalu.

Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.