Toonekurg Tooni ”laiskles” lõunasse rännates

Suvel veebikaamera ees kolme võsu kasvatades oma pesaelu üksikasjad paljastanud must-toonekurg Tooni on jõudnud oma rännuteel Aafrika talvitumispaika praeguseks Bulgaariasse. Tema saarlastest liigikaaslaste paar Piia ja Priidu, kel samuti jälgimisseadmed seljas, on aga nokkapidi juba Sudaanis.

Laiskust ilmutas Tooni oma kokku pea terve kuu väldanud peatustega Valgevenes ja Ukrainas — viimati ajaloolise Bari linna lähistel Rivi jõe äärsetel kalatiikidel, kus lind ilmselt nautis hõlpsasti saadavat toidupoolist, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Meile kui inimestele tundus tõesti, et ta laiskles,” tähendas saatjatega haruldaste kalakotkaste ja must-toonekurgede rännuteed jälgiv kotkaekspert Urmas Sellis. “Kuid siiski, eks lind teab ise, mida teha. Ta ei pruukinud ka hea rännuilmaga trehvata.”

Nüüdseks murravad Tooni tiivad taas õhku ning lind on jõudnud Bulgaaria taevasse. Musta sulekuuega harulduse liikuma hakkamine teeb heameelt kahele Iisraeli rõngastatud must-toonekurgi loendama läinud kotkaklubi liikmele, kes loodavad seal ka Toonit näha. “Teoreetiliselt peaks ta sinna jõudma kolme-nelja päevaga,” viitas Sellis tähelepanuväärse kohtumise võimalikkusele. “Samas on ta võib-olla Ukrainas ennast piisavalt nuumanud ning võib Iisraeli kalatiikidest lihtsalt üle lennata.”

Praeguseks on Toonil seljataga vaid kolmandik rännuteest ning tuhandete kilomeetrite pikkune katsumuste jada Põhja-Etioopias asuva Tana järve äärde terendab alles ees. “Kaks aastat tagasi peatus ta seal ning praegu ongi oluline teada saada, kas ta ka nüüd sinna suundub,” märkis Sellis.

Kalakotkas Maria jõudis Kongo jõe äärsesse talvitumispaika, kus ta ka mullugi talve veetis, juba kuu aega tagasi. “Valgevenes peatus ta täpselt samas kohas ja puhkas sama puu otsas, kus mullugi,” osutas kotkauurija, kuivõrd täpselt on võimalik satelliitsaatjatega lindude asukohta määrata.

Pesas sirguvate poegade tõttu Mariast hiljem rändu alustanud kalakotkas Erika on jõudnud Etioopia piiri lähedale ning tema lennutee talvitumispaika erineb tunduvalt liigikaaslase omast.

Teist aastat järjest looduskaitsealuste lindude rännutrajektoori satelliitsaatjatega jälgides on Urmas Sellise sõnul võimalik välja selgitada kõik neile elutähtsad peatumispaigad, kus väikesearvulised tiivulised saavad pikal rännakul energiavarusid täiendada.

Laiemas plaanis annavad uuringud aga alust edaspidi need eri maades asuvad peatumispaigad vajaduse korral kaitse alla võtta.

Ühes piirkonnas on tänu jälgimisseadmete andmetele olukord juba ka tegelikult muutunud. Näiteks kaks aastat tagasi selgus nutikate saatjate abiga, et suur-konnakotkas Juku lendas Serbia, Bosnia ja Horvaatia piiril asuvatesse Sava jõe lammimetsadesse. “Nii haruldase linnu talvitumine selles piirkonnas sai oluliseks argumendiks, miks neid metsi kaitstakse praegu enam kui varem,” osutas Sellis.

Kaitsealuste lindude saatjatega varustamist on toetanud Euroopa Komisjon, LIFE programm, keskkonnainvesteeringute keskus, riigimetsa majandamise keskus ja Eesti Põlevkivi AS.