Eelnõu näeks ette, et kergliiklusteede olemasolu korral peaksid ratturid kõnniteid ikkagi vältima, kuid teistel juhtudel oleks neil jalakäijate radade kasutamine lubatud, sest sõiduteede servades balansseerimine on ohtlik, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Sel aastal on mootorsõidukite ja ratturite vahel toimunud palju kokkupõrkeid, mis võivad ratturitele väga karmide tagajärgedega olla,” selgitas EER-i pressiesindaja Katrin Mesilane. „Kõige suurem oli õnnetuste arv juunis, kui avariisid sai kokku 28, ent ka sügis- ja talvekuudel pole need harvad. Jaanuaris näiteks oli ratturite ja autode vahel seitse kokkupõrget.”

Eesti jalgratturite liidu peasekretär Urmas Karlson lisas, et praegu sõidavad inimesed nii või teisiti sageli jalakäijate radadel, kuna autoteed tunduvad liialt ohtlikud.

„Võtame näiteks mõne pereema, kes rattaga poes käib. Ohutuse tagamiseks kasutab ta liiklemiseks kõnniteid, kuid pärast politsei poolset karistamist võib ta ratta hoopis nurka visata,” kirjeldas Karlson võimalikku olukorda. „Kindlasti kaasnevad ratturite kõnniteedele lubamisega teatavad riskitegurid, kuid kuna kergliiklusteede võrgustikud on praegu veel suhteliselt piiratud, siis oleks see parim lahendus.”

Karlson märkis, et näiteks Tallinnas on kommunaal­amet rattateede arendamisel üsna head tööd teinud, kuid ühe-kahe aastaga pole toimivate võrgustike loomine võimalik.

EER-i hinnangul on Eesti turvalise infrastruktuuri puudumise tõttu rattakasutuse arengus teistest Euroopa riikidest tunduvalt maha jäänud ja seega tuleks jalgrattaid kõnniteedel seni aktsepteerida, kuni omavalitsused loovad korraliku kergliiklusteede võrgustiku. Praegu ei lubata rattureid kõnniteedele samadel alustel kui mopeedide ja mootorrataste juhte, ent tegelikkuses jäävad jalgratturid oma liikumiskiirusega neile alla.

„Kindlasti toob ratturite kõnniteedele lubamine kaasa omad riskid, kuid need on palju väiksemad praegustest ohtudest,” leidis Mesilane.

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ütles Päevalehele, et Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) poolt algatatud eelnõu, mis jalgratturid taas kõnniteedele lubaks, pole läbi mõeldud. „Suhtun sellesse ettepanekusse ettevaatlikult, kuna minu arvates pole kaasnevaid riske ja ohutegureid piisavalt analüüsitud,” märkis ta. „Kardan, et ratturite ja jalakäijate vahel tekiksid konfliktid ning avariid.”

Mutli leidis, et praegu tuleks keskenduda pigem seniste rattateede arendamisele. „Igal aastal investeeritakse Tallinna kergliiklusteede võrgustiku parandamiseks paarkümmend miljonit krooni, ent paraku on see vaid piisake meres,” nentis Mutli. „Meie naaberriigis Soomes on kõnniteed jaotatud jalakäijate ja ratturite alaks, meil pole see aga võimalik, kuna jalgrattureid kõnniteedele ei lubata.”